Must liiklussurmade statistika on vaid jäämäe tipp – millesse surevad inimesed tegelikult?

Foto: Pixabay

See aasta paistab negatiivselt silma liiklussurmade poolest. Me loeme peaaegu iga päev õnnetustest, mille tagajärjel keegi kaotab oma elu. See võib tekitada eksliku arvamuse, et surmaga lõppenud õnnetuste hulk on Eestis märkimisväärselt suur. Tegelikult aga tuleks pilk pöörata kriitiliste haiguste ennetusele ja ravile, kuna enam kui 75 protsenti kõigist surmajuhtumitest on just mõne halva haiguse tagajärg.

Et ennast ja oma lähedasi maksimaalselt kaitsta, tasub mõelda, kuidas seda parimal võimalikul viisil teha. Elukindlustus on lihtsaim viis pakkuda endale ja oma perele turvatunnet.

Mida ütleb statistika?

Alustame faktidest. 2018. aastal suri statistikaameti andmetel Eestis 15 606 inimest. Kõige levinumad surma põhjused olid vereringeelundite haigused (südame isheemiatõbi, peaajuveresoonte haigused), millesse suri 7957 inimest. Pahaloomulise kasvaja tagajärjel suri 3900 inimest. Juba ainuüksi eeltoodud põhjustel suri eelmisel aastal Eestis peaaegu sama palju inimesi kui elab Jõhvi linnas.

Õnnetuste tagajärjel suri mullu 821 inimest. Levinuim õnnetuse põhjus polnud mitte liiklusõnnetus, vaid mürgistus ja enesetapud. Mürgistustesse suri eelmisel aastal 287 inimest ning enesetapu läbi lõpetas elu 196 inimest. Liiklusõnnetuste tagajärjel suri 83 inimest. Seega näitab statistika, et peamine surma põhjus pole mitte õnnetused, vaid haigused.

Kuidas saame end ja oma lähedasi ootamatuste eest kaitsta?

Otseselt ei saagi. Me ei saa kunagi valida, mis hetkel satume õnnetusse või millal meid tabab ränk haigus. Küll aga saame kaitsta oma sissetulekuid, mis halva haiguse või õnnetuse saabudes võivad märgatavalt väheneda.

Töövõime puudumise toetus on Eestis 381,60 eurot kuus. See on raha, mida saavad inimesed, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa üldse tööl käia. Samas ei kao haiguse või õnnetuse tagajärgedega võitleval inimesel igapäevakulud nagu kommunaalteenuste arved, toit, laste trennid jne. Hullem variant on see, kui ühel päeval pole enam inimest, kes alles eile oli igati elu ja tervise juures. Kuidas siis hakkama saada?

Üheks võimaluseks enda ja oma pere sissetulekuid kaitsta on sõlmida elukindlustuse leping, mis aitab inimesel ja tema perekonnal hakkama saada just haiguse tagajärjel väheneva töövõime või surmajuhtumi puhul.

2019. aasta juuni lõpu seisuga on ühel või teisel moel Eestis oma elu kindlustanud 142 374 inimest ehk vaid 23 protsenti töötavatest inimestest. See on väga väike osakaal ning arengupotentsiaal võrreldes meie naaberriikidega on tohutu.

Loe lisaks:

• Elu- ja õnnetusjuhtumikindlustusest ERGO veebilehel
• Elukindlustusest Eesti Kindlustusseltside Liidu veebilehel