Hinnatõus hävitas 200 miljonit eurot eestlaste pangakontodel (7)

Tarbija24
Copy
Eestlaste raha põleb pangakontodel
Eestlaste raha põleb pangakontodel Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Finantsinspektsiooni andmetel kasvas Eesti eraisikute hoiuste jääk 2018. aasta lõpuks 8,3 miljardi euroni, millest 200 miljonit põles lihtsalt ära.

Kuigi hoiuste pealt maksavad pangad hoiustajatele intressi, on see intress siiski viimastel aastatel inflatsioonimäärast olnud väiksem, mistõttu hoiustajate raha kaotab väärtust. 2018. aastal oli inflatsioonimäär Eestis 3,4%, mis oli ühtlasi ka euroala kõrgeim.

Pankade lühiajaliste hoiuste intressimäärad Eestis jäävad vahemikku 0,04%-1,80%. Kui võtta keskmiseks hoiusemääraks 1%, siis kaotasid Eesti elanikud 2018. aastal hoiuste kaudu ligi 200 miljonit eurot [8,3 + (8,3 * 1%) – (8,3 * 3,4%) – 8,3 = –0,199], arvutas LHV finantsportaal.

Mis saaks teha 200 miljoni euroga Eesti majanduses?

– Eesti 2018. aasta riigieelarves eraldati 227 miljonit eurot teehoiu investeeringuteks  

– Merko Ehituse turuväärtus on 170 miljonit eurot

Mis on inflatsioon?

Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade üldine tõus pikema aja jooksul, mille tulemusel raha väärtus ja ostujõud vähenevad. See tähendab, et sama raha eest saab osta vähem tooteid ja teenuseid kui varasemal perioodil. Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär, mis võrdleb teatud perioodi hinnatasemeid baasperioodiga. Üldjuhul kasutatakse baasiks aastatagust perioodi, kas siis näiteks 2018. aasta inflatsioon, mis võrdleb omavahel 2018. aasta keskmiseid hindu 2017. aasta keskmistega või siis kuine inflatsioon aastavõrdluses, kus võrreldakse teatud kuu hindasid eelneva aasta sama kuuga.

Ülal on välja toodud 1860. aasta ühe Ameerika dollari (USD) ostujõu muutus ajas. Joonis illustreerib hästi inflatsiooni mõju raha ostujõule ja väärtusele. On näha, et 2019. aastal peab maksma ligi 31 dollarit toodete ja teenuste eest, mille hind 1860. aastal oli üks dollar. Antud perioodi keskmine inflatsioonimäär USA-s oli 2,18% aastas. Kuid inflatsioon võib riikide lõikes vägagi erineda. Näiteks Suurbritannia 1860. aasta ühe naela ostujõud on võrdväärne 119,6 naelaga 2019. aastal.

Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et kestev, kuid madal inflatsioonimäär on vajalik tagamaks stabiilne majanduskeskkond. Euroalas püüab inflatsioonimäära mõjutada Euroopa Keskpank (EKP) läbi baasintressimäärade reguleerimise. Tarbijahinnaindeksi kasvu eesmärgiks on EKP seadnud määra, mis oleks alla 2%, kuid lähedal sellele (juunis oli euroala inflatsioon 1,6%, Eestis 2,4%). Inflatsioonimäära saavad keskpangad tõsta rahapakkumise suurendamisega (intresside alandamine, raha juurde trükkimine, pankade kohustusliku reservi piirmäära alandamine, valitsuste võlakirjade ostmine) ja alandada rahapakkumise vähendamisega (intresside tõstmine, rahatrüki lõpetamine, pankade kohustusliku reservi piirmäära tõstmine).

Näide inflatsioonist: Hoiustate pangas tähtajalise hoiusega 1000 eurot hoiuseintressiga 1%, eesmärgiga võtta raha välja ühe aasta pärast. Aasta möödub ning pank kannab teile tagasi teie hoiuse 1000 eurot pluss intressi 10 eurot (1000 * 1% = 10). Aastane inflatsioonimäär on 2%. Inflatsiooni mõju tõttu saab saadud 1010 euro eest osta kaupu/teenuseid sama palju, kui sai aasta varem 989,8 (1010 – 1010 * 2%) euro eest, mis teeb aastase hoiustamise reaalseks tootluseks –10,2 eurot (1000 – 989,8).

Lihtsustatud näide: Leiate jope taskust sinna aasta aega tagasi unustatud 50eurose. Inflatsioonimäär on 2%. Saate selle 50eurosega osta tooteid ja teenuseid, mis eelmisel aastal oleks läinud maksma 49 eurot (50 – 50 * 2%). Rahatäht kaotas aastaga ühe euro oma ostujõust.

Pikemalt LHV finantsportaalist.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles