Sisuturundus

Enam kui pooled eestimaalased ei mõtle oma elu kindlustamisele

FOTO: Ergo

Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Turu-uuringute ASi koostöös äsja läbi viidud uuringu* tulemustest selgus, et 55 protsenti eestimaalastest ei pea elukindlustust vajalikuks või pole selle sõlmimisele isegi mitte mõelnud. Tulemuste analüüsil selgus tõsiasi, et inimesed ei ole kindlustuse vajalikkust tõenäoliselt endale teadvustanud ega süvenenud, mis vahe on elukindlustusel ja õnnetusjuhtumi kindlustusel. Minu soovitus on, et iga inimene lapse sündides või suuri kohustusi võttes mõtleks, mis saab siis, kui mind pole enam oma perele abiks.

Enne elu- ja õnnetusjuhtumi kindlustuse lepingu sõlmimist tasub mõelda, kui pikk on  mõistlik aeg pereelu ümberkorraldamiseks, kui üks osa sissetulekust kaob ära. Üldjuhul soovitame valida kindlustussummaks 1-3 aasta sissetulek ning lisaks arvestada finantskohustusi. Juhul, kui sissetulek suureneb ja kohustused muutuvad, saab lepingut igal ajal tasuta muuta. Seega Eesti keskmist palka (1. kvartalil 2019 oli see 1341 eurot kuus) teeniva inimese kindlustussummavõiks olla 17 000-48 000 eurot, arvestamata kohustusi nagu laen või liising. See teeks 35-aastase inimese kindlustusmakseks ligi 6-12 eurot kuus.

Miks sõlmida kindlustus, mida võibolla kunagi vaja ei lähe?

ERGO elukindlustuse kahjujuhtumite statistika näitab, et elukindlustuse lepingud on inimestele tegelikult suureks abiks. 2018. aastal tegime klientidele elukindlustuslepingute väljamakseid ligi 200 000 euro ulatuses. Noorim haiguse tõttu elu kaotanud klient oli eelmisel aastal 30-aastane ja vanim 71-aastane. Kindlustus ongi selleks, et olla abiks ootamatute juhtumite puhul.

Selleks, et paremini mõista, kui habras on elu ja millistel juhtudel on elukindlustusest abi, toon näiteks mõned ERGO kahjukäsitluse juhtumid.

  • 30-aastane mees leiti kodust surnuna. Surma põhjuseks oli mürgitus teadmata ainega – tegemist võis olla nii enesetapu kui ka õnnetusjuhtumiga.
  • 30-aastane naine haigestus pealtnäha tavalisse viirushaigusesse. Kaebusteks oli köha, millele hiljem lisandus kõrge palavik. Kui palavik ravile ei allunud, pöördus naine haiglasse, kus täiendavate uuringutega selgus, et tegemist on seenbakterite põhjustatud kopsupõletikuga. Bakterite leviku põhjuse taga oli aga HI-viirus, mis tuvastati esmakordselt alles haiglas. Kopsupõletik ei allunud ravile ja kindlustatu suri ootamatult tekkinud hingamis- ja neerupuudulikkuse tagajärjel.
  • 32-aastane meesterahvas sai surmava elektrilöögi töökohal pikendusjuhtmega ühendatud katkise ehituslambi lühise tõttu.
  • 47-aastane naisterahvas sai mesilaselt nõelata. Selle tagajärjel tekkis anafülaktiline šokk ja peaajukahjustus, millest ta kahjuks enam välja ei tulnud.
  • 51-aastane naine võitles 2 aastat melanoomiga, mis levis kopsu, maksa ja ajusse ning ta suri.
  • 55-aastane hea tervise juures ja sportlik mees osales jalgrattamatkal, kus sai ootamatult südameinfarkti ning suri kohapeal.
  • 56-aastane naisterahvas pöördus arsti juurde ligi pool aastat kestnud kõhuvalude ja suure kaalukaotusega. Täiendavate uuringute järel avastati maost pahaloomuline kasvaja. Alustati koheselt ravi, kuid elupäevi jätkus veel vaid pooleks aastaks.

Kahjuks võib vähi või vereringehaigusteste põhjustatud surmajuhtumeid jäädagi loetlema. Need on enamlevinumad surma põhjused Eestis ja samuti ka ERGO statistikas. ERGOs on enamlevinumad kriitiliste haiguste juhtumid seotud just vähkkasvajatega.

Õnneks ei lõppe kõik haigused surmaga ja inimene vajab finantsilist abi ka haigusega võitlemise ajal. Sestap on oluline teha oma kindlustusleping võimalikult laia kaitsega ning valida juurde ka kriitiliste haiguste või puuduva töövõime kindlustuskaitse.

Loe lisaks:

*Juulis valminud uuringu „Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse“ veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles