Paradoks: leedukad teenivad vähem, aga tarbivad rohkem kui eestlased

Leedu lipp

FOTO: SCANPIX

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul saavad leedukad endale majanduslikult rohkem lubada kui eestlased, kuigi Leedu palgad ja pensionid jäävad Eesti omadele alla.

«Leedukate reaalne tarbimine on Eurostati arvutuste järgi ühe elaniku kohta oluliselt suurem ehk leedukad tarbivad kas rohkem või parema kvaliteediga kaupu või teenuseid. See on üllatav, kuna nii palgad kui ka pensionid on Eestis suuremad ja seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades,» ütles Elmik pressiteate vahendusel.

Näiteks keskmine netopalk oli eelmisel aastal Eestis Leedust poole suurem, aga keskmine hinnatase vaid veerandi võrra kõrgem.  Keskmine reaalne netosissetulek oli Eestis eelmisel aastal Leedust 18 protsenti kõrgem, reaalne tarbimine aga Eurostati hinnangul 17 protsenti madalam.

«Samal ajal vaesus ja tööpuudus on Leedus Eestist suuremad ja jaemüük elaniku kohta väiksem, seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades,» märkis vanemökonomist.

Tarbimise mahtude erinevus Eesti ja Leedu vahel tuleneb Eurostati andmetel neljast kaubast või teenusest: toit, eluase, mootorikütus ja tervishoid. Näiteks toitu tarbisid leedukad ühe elaniku kohta eelmisel aastal Eurostati järgi kolmandiku võrra rohkem kui eestlased. Liha tarbisid nad 40 protsenti rohkem ja kala suisa kaks korda rohkem kui Eestis.

Eluase oli Leedus Eurostati andmetel viiendiku võrra parem kui Eestis, kas siis suurem või kõrgema kvaliteediga. Teistel andmetel on keskmine eluase Leedus aga väiksem. Leedus on ka rohkem neid, kellel ei ole kodus pesemisvõimalust. Leedu väiksemat ostujõudu peegeldab ka kinnisvara oluliselt madalam hind.

Elmiku sõnul on Leedus varimajandus suurem ja seetõttu on inimeste sissetulekuid ja tarbimise mahtu raskem hinnata. Suurema emigratsiooni tõttu on välismaal teenitud palgatulu Leedus suurem kui Eestis. Osa välismaal teenitud tulust kulutatakse ilmselt kodumaal.

Kuna Leedus on keskmine hinnatase madalam ning transiidivood suuremad, siis võivad vanemökonomisti hinnangul tarbimist kergitada ka välismaalaste ostud. Seda on näha mootorikütuste jaemüügi puhul, mis on Leedus elaniku kohta oluliselt suurem kui Eestis või Lätis.

Elmik tõi välja, et eestlaste pensionivara on leedukatest suurem, pensioniks säästmine vähendab aga jooksvat tarbimist. Samas hoiuste maht on Leedus Eestiga võrreldaval tasemel.

«Olgu selle tarbimisega kuidas on, aga leedukad on väidetavalt õnnelikumad kui eestlased. Samal ajal teine oluline heaolu väljendav tegur, tervis, on Eesti elanikel parem. Üle poole eestlastest hindab oma tervist heaks, samal ajal kui Leedus on sama näitaja 44 protsenti. Oodatav eluiga on Eestis ka mõnevõrra pikem kui Leedus,» ütles Swedbanki vanemökonomist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles