Baltikumi elanike toiduostlemise võrdlus: eestlased tarbivad poolfabrikaate, lätlased eelistavad kodumaist

Maxima Latvija ärianalüütika osakonna juht Zane Kaktina 10.10 toimunud Maxima jaekaubanduskonverentsil

FOTO: LETA

Eelmisel neljapäeval toimus Riias Maxima jaekaubanduskonverents, kus kõrvutati eestlaste, lätlaste ja leedukate ostlemisharjumusi. Üheks konverentsi peateemaks olid Baltikumi elanike muutuvad toiduostlemise käitumismallid.

Tänavu juulis ja augustis Maxima Latvija korraldatud turu-uuringu käigus küsitleti 1005 Läti, 1055 Eesti ja 1066 Leedu kodanikku (vanuses 18-75) nende toiduostlemise harjumuste kohta. Uuringust selgus, et Baltikumi elanike toidukorvi sisu on keskmiselt pisut tervislikumaks muutunud: ostetud juurviljade, marjade ja puuviljade kogus on tõusuteel kõigis kolmes Balti riigis ning õlide-kastmete ostuprotsent alanenud. 

Olulisim on mugavus

Maxima kogutud andmete põhjal on Baltikumi elanike jaoks ostlemisel kõige olulisem poe mugav asukoht, kuna ajasääst on inimeste jaoks prioriteet. Kõige rohkem käiakse ostlemas endiselt supermarketites (71% Eestis, 73% Lätis ja 81% Leedus), kuigi näiteks Lätis on viimase kahe aasta jooksul kasvanud väiksemates esindustes käimine 8 protsendi võrra. Statistikast ilmneb ka, et leedukad reageerivad aktiivsemalt allahindluskampaaniatele kui eestlased ja lätlased. 

Erinevused tarbimisharjumustes

Konverentsil avaldatud andmete kohaselt on eestlased toidu ostmisel Baltikumis kõige praktilisemad ning kolmandik küsitletutest ostis ainult esmatähtsusega toidukaupu. Samuti ostsid küsitletud eestlased kõige rohkem poolfabrikaate (15% küsitletutest, samas kui lätlased ja leedukad tarbisid neid ainult 7 ja 8,5 protsendi ulatuses).

Läti elanikud eelistasid eestlastest ja leedukatest rohkem kodumaist toodangut ning olid ka suuremad puuviljade, marjade ja muude hooajaliste toidukaupade tarbijad.

Leedukad paistsid enim silma ebatervislike toodete tarbimisega - kui lätlaste toidukorvist moodustasid üle viiendiku puu- ja juurviljad, siis leedukate ostukorvis oli sama suure osakaaluga kommid ja muud ebatervislikud toiduained. Küsitletud eestlastel oli ebatervislike kaupade protsent toidukorvis keskmiselt 17. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles