Fotojagamise kunst: millega arvestada fotole jäämisel ja foto postitamisel

FOTO: TIZIANA FABI / AFP

Igaüks meist võib avalikus ruumis viibides sattuda kaamerasilma ette ning meedia ja sotsiaalmeedia ajastul võib juhuslik kaader jõuda meie teadmata tuhandete inimesteni. Advokaadibüroo Hedman Partners partner Toomas Seppel selgitab, millega peab arvestama, et tänaval tehtud foto või video pahandusi ei tooks.

Inimese keha ja nägu on tema isikuandmed ning inimeste pildistamisele kohalduvad seetõttu isikuandmete kaitse reeglid. Seega kui inimene on fotol või videol äratuntav, on fotode või video avaldamiseks enamasti vajalik inimese nõusolek.

Pildistatava nõusolekut ei ole vaja, kui foto tehakse enda otstarbeks. Isiklikuks kasutamiseks loetakse teinekord ka pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega. «Küll aga tasub ettevaatlik olla siis, kui pilti soovitakse avalikustada sotsiaalmeedias avalikul kontol. Sellisel juhul tuleb küsida inimeselt nõusolek ja kõik äratuntavalt pildile jäänud inimesed peavad olema pildistamise ja fotode avaldamisega nõus,» selgitas advokaadibüroo Hedman Partners partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel.

Kui inimene ei ole fotol või videol äratuntav, ei ole nõusolekut tarvis. «Isegi siis, kui inimene ise tunneb ennast ära, näiteks situatsiooni või riiete järgi, ei ole tegemist isikuandmetega. Tuleb aga arvestada, et teatud olukordades on inimest võimalik tuvastada ka ilma nägu avaldamata, nt tätoveeringute kaudu,» lisas Seppel. Sellisel juhul on tegemist isikuandmetega.

Meedial rohkem vabadust

Erandid on meedial. Näiteks inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ilma pildistatava nõusolekuta. «Seda juhul, kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja fotode avalikustamine ei kahjusta ülemäära inimese õigusi,» täiendas advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat.

Tänavafotode ja videote tegemine on lubatud meedias ka päevakajalistel sündmustel, näiteks meeleavaldusel või rahvaspordi sündmusel. «Samas puudub ajakirjanduslik eesmärk olukorras, kus avaldatakse foto bussipeatuses tukkuvast linlasest,» täpsustas Toomas Seppel.  

Kultuurilist väärtust omav eneseväljendus on hallala

Inimese nõusolekuta lubab seadus inimese isikuandmeid kasutada ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil. «Tänavatel pildistamise korral on üsna keeruline hinnata, millal kaalub autori eneseväljendus enam kui inimeste eraelu,» sõnab aga Seppel. «Ilmselt oleks kohtul üsna keeruline teha otsust fotokunstniku kasuks, kui viiskümmend inimest esitaksid nõude põhjusel, et neid on prügiämbrit välja viies või kohvikus einestades salaja pildistatud. Seega kehtiks eneseväljenduse erand vaid erilistel üksikjuhtumitel,» sõnas vandeadvokaat.

Fotosid võib avaldada õigustatud huvi alusel

Inimesed, kes on näiteks tulnud laulupeo rongkäigule või mõnele muule massiüritusele peavad arvestama, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse sotsiaalmeedias. Selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga. Inimene, kes läheb õhtul prügiämbrit välja viima või sõbrannaga kohvikusse, ei saa aga eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse. Sel puhul pole tegemist ei ole õigustatud huviga ning fotode avaldamiseks puudub õiguslik alus.

Advokaadibüroo Hedman Partners nõustab loovtööstuse ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtteid IT-õiguse, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles