Tähelepanu: pensionireformi kiiluvees läheb remonti ka III sammas

Pensionireform hõlmab nii II kui ka III sammast. Foto: Alice Day/PantherMedia / Alice Day

Valitsus saatis eile kooskõlastusringile teise pensionisamba reformi eelnõu, mis puudutab Eestis 743 661 inimest, kes on kogunud ühtekokku 4,6 miljardit eurot. Selle kiiluvees aga muudetakse ka III sammast, seisab eelnõu seletuskirjas.

Kokku on plaanis kolm muudatust. Esiteks, III samba pensioniiga on praegu 55 aastat. Eelnõuga ühtlustatakse II ja III samba pensioniiga, mis tähendab III samba pensioniea mõningast tõusu. Seda muudatust kohaldatakse alates aastast 2021 uuetele III sambaga liitujatele, sest kõik senised liitujad on teinud III sambasse sissemakseid arvestusega, et pensioniiga on 55 aastat ja nende pensioniea tõstmine ei oleks seega õiglane.

Teiseks, ka III sambas rakendatakse edaspidi tulumaksumäärasid 10%, kui võtad raha välja kohe kogu summas ja 0%, kui sõlmid fondilepingu ehk sisuliselt sarnastel tingimustel nagu II samba puhul. Seni kehtis sissemaksetele küll 20% tulumaksuvabastus, kuid väljavõtmisel tuli tasuda igal juhul 10% tulumaksu.

Kolmandaks, vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele ei maksustata eluaegsete lepingute alusel tehtavaid väljamakseid tulumaksuga ning ühtlasi ei lähe nimetatud väljamaksed ka inimese maksuvaba tulu arvestusse. See jääb ka tulevikus nii. Eesmärgiga võrdsustada II ja III samba väljamaksete maksukäsitlused, ei kaasata ka III samba väljamakseid, mis on maksustatud 10%-ga, inimese maksuvaba tulu arvestusse.

III pensionisambasse on 45 921 inimest kogunud ühtekokku 183,6 miljonit eurot.

II pensionisamba reform

Pensionifondiga liitumine jääb noortele vaikimisi kohustuslikuks, kuid sellest on võimalik loobuda, kui esitada vastav avaldus. Liituda saavad ka need, kel on olnud vabadus seda seni mitte teha.

Kui siiani tuli pensionikogujal valida parim pensionifond, siis tulevast aastast on valikud mitu korda rohkem. Samas säilib võimalus jätta kõik nii nagu on ehk jätkata pensioni kogumist senisel moel pensionifondides. Lisaks saab jätkata pensionikogumist ka n-ö isiklikus pensionifondis, mille jaoks tuleb avada pensioni investeerimiskonto, kanda sinna kogutud vara ning sinna laekuvad ka tulevased sissemaksed.

Võimalik on ka kogu raha välja võtta, kuid sel juhul tuleb tasuda kogutud summalt 20 protsenti tulumaksu ning ühtlasi peatuvad tulevased sissemaksed teise pensionisambasse. Kolmas võimalus on valida variant, kus seni kogutu jääb edasi pensionifondidesse kasvama, kuid tulevikumaksed peatuvad.

Eelnevatest eristub nn solgutamise võimalus. Nimelt võib edaspidi fondist väljuda ning siis kümne aasta möödumisel sellega taas liituda ja seejärel uuesti väljuda. Nii on oht, et pensionieas pole alles ei teist ega suurt osa esimesest sambast. Kaua oodatud pensionieas teisest sambast väljumine muudetakse pensionikoguja jaoks sõbralikumaks. Kui seni pidi pensioniikka jõudnud ja üle 10 260 euro kogunud inimene liituma eluaegse kindlustusega (tulumaks 0 protsenti), siis nüüd on lisaks võimalik võtta kogu raha välja (makstes 10 protsenti tulumaksu) või teha tähtajaline leping (tulumaks 0 protsenti).

Pikemalt artiklist «Pensionikogujaid ootab ees peamurdmine».