Sisuturundus

Ralliässa Ott Tänaku isa soovitab talviseid autohooldusnippe

FOTO: Pexels

Ükskõik mida autoomanik enne talve tulekut oma sõiduvankri eest hoolitsemisel ette ei võtaks, tuleb esmalt Saaremaa ralliässa Ott Tänaku isa Ivari kinnitusel korrata üle oma oskusi talvel keeruliste teeoludega hakkama saada.

«Unustage ära, kuidas te sõitsite suvel või hea ilmaga, sest talve lähenedes kipuvad pigem sõitjad vigu tegema, kui et autol midagi viga oleks,» lausub ralli MM-sarja liidri Ott Tänaku isa Ivar, kes ka ise puutub autoremondiga iga päev oma firma Teriva OÜ kaudu kokku.
Tema sõnul tuleb juhil enne ilma halvenemist ja talve enne iseendaga vaeva näha, alles seejärel pöörata tähelepanu auto seisukorrale. Alustada tuleb autojuhist «Eestis on palju kohti, kus saab võimeid proovile panna näiteks libedaga sõitu või raskeid manöövreid harjutades,» ütleb Ivar Tänak. «Autol on küll rehvid ja pidurid, kuid reegel on, et mida libedam tee, seda sujuvamalt tuleb sõita. Vältida tuleb järske liigutusi ja pidurdusi. Et tunne kätte saada, tuleb ise katsetada, proovida pidurdamist ja auto käitumist.»
Kõige keerulisem on Ivar Tänaku sõnul autot ohjata musta jää ning eriti lörtsise ilmaga. «Nendeks oludeks peavad sõitja ja auto valmis olema,» kinnitab ta. Auto talve-eelset hooldust tasuks alustada kõige lihtsamast.
 
Et talv saabub nii teehooldajatele kui ka autoomanikele sageli ootamatult, tuleks kõigepealt keskenduda rehvidele, sest just esimesed öökülmad ja hommikune must jää panevad juhid proovile. Sageli võivad liigne uljaspäisus ja harjumatus ilma vingerpussidega lõppeda väga kurvalt. Varu endale aega ning ära jäta rehvivahetust viimasele hetkele, sest oktoobri algusegi ilm näitab öösel külmakraade ja vihm soodustab liuglibisemist. «Auto ettevalmistustega tuleks alustada aegsasti, et veenduda talverehvide 
korrasolekus,» sõnab VKM Motors kliendinõustaja Mallort Gregor. «Talverehvi mustri jääksügavus peab olema vähemalt kolm millimeetrit, kuid soovituslik on viis millimeetrit.
Kindlasti ei tasu oodata lume tulekuni, siis on rehvivahetuspunktid üle koormatud ning liikluses osalemine suverehvidega ohtlik.»
 
Rehvide arvelt koonerdada ei tasu Ivar Tänak ütleb, et kui talverehvid on paar-kolm aastat vanad, tuleb juba mõelda nende vahetamisele. «Kehva ilmaga tuleb taoliste rehvide puhul arvestada juba väiksema kiiruse ja suurema pikivahega,» selgitab ta. «Inimesed on küll kokkuhoidlikud ega kipu uusi rehve kergelt soetama, kuid tervis ja hilisem auto remont võimaliku avarii korral on palju kallimad. Lahtise lume ja lörtsiga on väga suur vahe, kas sõidad 60–70 või 90-ga.»
 
Rehve ei soovitata hoida niiskes kohas ega päikesevalguse käes, sest need halvendavad rehvi omadusi: väheneb rehvide haardumine, pidurdus- ja juhitavusvõime.
 
Eestis on talverehvid ehk M+S tähistusega lamellrehvid või naastrehvid kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini, naastrehvid on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini. Suverehvid muutuvad ilmade külmenedes jäigemaks ega haaku enam nii hästi teega. Seega oleks soovitav talverehvid alla panna juba enne külmade saabumist.
 
Enne talve tuleb kindlasti kontrollida auto pidureid, sest kui auto hakkab pidurdades «kiskuma», tuleb pöörduda autoteenindusse. Sama kehtib aku kohta. Kui aku on vana ja väsinud, võib külma ilmaga käivitamisel hätta jääda. Et seda ennetada, saab aku seisukorda kontrollida teeninduses ja seda tuleks teha eelkõige neil autoomanikel, kelle sõiduvahendi aku on vanem kui neli-viis aastat.
 
Ivar Tänak soovitab talve hakul laadida auto akut kahe-kolme tunni asemel võimalusel terve ööpäeva. Kui aku ka siis streigib, võib viga olla hoopis stateris. Kontrollida tuleb ka auto jahutusvedeliku taset ja vajadusel seda lisada või vahetada. Sama on aknapesuvedelikuga. Suvine aknapesuvedelik külmub jaheda ilmaga torustikus ja paagis ära ning, nagu teada, külmudes vedelik paisub. See võib kaasa tuua lõhkised torud, mille vahetamine võib olla väga kulukas. Puhasta aknaid hoolikalt.
 
Ivar Tänaku sõnul on tuleb kindlasti jälgida sedagi, et autoomanik pääseks probleemideta masinasse sisse ning lukud ja eelsoojendus töötaksid normaalselt. «Väga tihti näen, et hommikul kraabitakse küll jääkiht aknaklaasidelt ära, kuid ainult juhi minimaalse vaatevälja, mitte kogu aknapinna ulatuses. See võib osutuda liikluses väga probleemseks,» ütleb ta.
 
Kindlasti ei tohi üritada jäätunud esiklaasi sulatada kuuma veega, sest see võib lõppeda katkise klaasiga. Esimeste miinuskraadide kõige tüüpilisem probleem on külmunud klaasipesuvedelik. Talvel peaks kasutama klaasipesuvedelikku, mille külmumistemperatuur on minimaalselt –20ºC juures. «Uksetihendid tuleks silikooniga määrida, et vältida uste kinnijäätumist,» soovitab Mallort Gregor. «Valida on talvine klaasipesuvedelik. Parima nähtavuse tagamiseks tuleks üle vaadata ka kojamehed ja tuuleklaas, kulumise korral on soovituslik mõlemad vahetada.»
 
Eelsoojendite diagnostikat, remonti ja hooldust pakuvad Mallort Gregori sõnul tavaliselt ettevõtted, kes neid maale toovad ja paigaldavad. Tootele antakse kindlasti ka juhend, kas ja millal eelsoojendit hooldada. Esiklaasi kojameeste halvenevast või halvast seisukorrast annab märku see, kui kojamees jätab klaasile väikeste triipudena puhastamata ala. Vältima peaks kojameestega klaasi pühkimist, kui auto klaas on veel jääs, sest jääpind on ebatasane ning tekitab kojamehele vigastusi. Samuti tasuks külma ilmaga enne kojameeste käivitamist veenduda, kas need pole esiklaasi külge külmunud.
 
Külmunud kojameeste käivitamine võib viia kojameeste mootorite purunemiseni või kahjustada kojamehe kummist osi. «Talvine autopesu on oluline pigem auto tervise seisukohalt,» ütleb Mallort Gregor. «Mida tihedamini, seda parem. Piisab ka sellest, kui mustus ja sool survepesuriga maha pesta. Mida kauem mustusekiht koguneb, seda raskem on hiljem autot puhtaks saada. Soovituslik on auto enne talve katta kaitsekihiga (vaha, keraamika).»
 
Kütusepaak peab olema võimalikult täis. Talvel tasub hoida auto kütusepaak võimalikult täis, sest temperatuur muutub ja kõigub sageli ning see soodustab kütusepaagis kondensvee teket. Vee sattumine auto kütusesüsteemi, mootorisse ja filtritesse võib segada mootori tööd. Lisaks on talvel soovitatav hoida kütusepaak täis ka seetõttu, et kui autol peaks purunema mõni osa, mis takistab edasiliikumist, või jääd lumme kinni, siis on võimalik soojas autos abi oodata. Kütus on esmane diiselkütust kasutavate autode puhul, kuna suvises diislikütuses tekivad külmaga parafiinihelbed, mis ühel hetkel ummistavad kütusefiltri. Kui need on paagis juba tekkinud, siis talvine diisel neid ei lahusta, aitab vaid auto soojendamine. Seega tasub külmal ajal, eriti selle alguses tankida vaid kindlasti talvist diislit müüvates tanklates.
 
Talveks tuleb autosse kindlasti varuda abivahendeid nagu jääkraabits, lumehari ning väike lumelabidas. Lukusula kulub samuti ära, kuid autos hoida pole seda mõtet. »Kui kõik ettevalmistused tehtud, tasub neil, kes ennast roolis libedaga väga kindlalt ei tunne, sõita «pehmema» gaasiga ja mitte väga kiirusele rõhuda,» sõnab Ivar Tänak 
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles