Kaheksandal novembril täitus T1 Mall of Tallinna esimene aasta, millest on palju räägitud, enamasti tumedates toonides ja alamaiguga «ehk aitab suurte kaubanduskeskuste ehitamisest Tallinna». Alles loetud päevad tagasi ilmus teave, et üheksa kuuga on T1 saanud kolm miljonit kahjumit. Vaatame, kuidas on esimene aasta T1 jaoks terviklikult läinud ja mis on mõned tähtsamad pidepunktid keskuse debüütaasta loos.

FOTO: Tairo Lutter

08.11.2018 – keskus avab suure peoga, kuid on alles ehitusjärgus

Neljakorruseline ja suurusjärgus 70 miljonit eurot maksma läinud keskus avab üheksandal novembril kõikidele külalistele oma uksed. Avamisele eelneval õhtul toimub sündmuse tähistamiseks suur kinnine pidu, sümfooniaorkestriga ja puha. Kaubanduskeskust omava Pro Kapital Grupi juhatuse liikme ja T1 juhi Allan Remmelkoore sõnul soovitakse uues keskuses pakkuda külastajatele esmajärjekorras emotsioone. Selleks puhuks on keskus sisemiselt planeeritud nagu linnaruum: rohelus ja avarad aatriumid peaksid emuleerima parke ning vahekäigud linnatänavaid, kus saab mugavalt ringi jalutada ja põnevatesse kauplustesse sisse hüpata. Paljud esindused on eestlastele vähetuntud, ent see olevatki eesmärk: pakkuda midagi, mida teistest kaubanduskeskustest ei saa.

Keskus pole aga kaugeltki valmis: lubatud nelja korruse asemel avatakse kolm, vaateratas pole Eestiski, filme ei saa veel vaadata ning ka avataval kolmel korrusel käib alles tihe ehitustöö. Paljud rentnikud pole veel sisse kolinud või on rendipinnad üldse välja üürimata. Avanädalal ollakse kimpus tõrkliku häiresüsteemiga. Esialgu jätab kogu keskus veel väga pooliku mulje. 

15.12.2018 - Cinamoni kino alustab

FOTO: Eero Vabamägi

Kuue saaliga Cinamoni kino avab viimaks uksed. Remmelkoor õhkas tollal ERR-ile, et kindlasti hakkavad neid külastama paljud lasnamäelased, kellele saab tegemist olema lähima kinoga. Kino avamisega saab funktsionaalseks kogu keskuse neljas korrus, mis on meelelahutuskorrus, kus võis juba detsembri algusest külastada Super Skyparki ja selle Skylabi teaduskeskust ning mitmeid toitlustusasutusi.

11.01.2019 - T1 kui «totaalne koht»

FOTO: Mihkel Maripuu

Oma arvamusartiklis Sirbile nimetab ajaloolane Krister Kruusmaa uut keskust «totaalseks kohaks,» kuhu on üritatud koguda enam-vähem kõik vaba aja veetmise võimalused, mida inimesed töövälisel ajal kasutada sooviksid. Ka kiidab Kruusmaa keskuse orgaanilisemat projekteeringut, võrreldes teiste Eesti suurte kaubanduskeskustega, kuigi ta leiab, et progressiivse kaubanduskeskuste arendamise kõrval võiks T1s toimivaid inimesekeskseid võtteid ja mõtteid pigem linnaruumis endas rakendada. 

6.04.2019 - T1s leiab aset hiphop-kontsert

T1 LIVE: ONYX

FOTO: Joakim Klementi

Skeenelegendi staatuses USA hardcore hip hopi grupeering Onyx esineb T1-s. Väliskülalisi soojendab Beebilõust. Taoliseid suurnimesid näeb tavaliselt esinemas ikka muusikaklubides - tundub, et T1 võtab oma elamuskeskuse missiooni tõsiselt. Enne Onyxit esinesid eelnevatel kuudel T1-s kontsertidesarja T1 Live raames veel Sofia Rubina ja Afro Tallinn Beat Orchestra, järgmisel kuul mais külastas T1-te glamuurne Briti lauljatar Laura Mvula. Küll aga pole sellest ajast saati kontserte T1-s toimunud, kuigi T1 Live pidi olema igakuine kontsertidesari. Allan Remmelkoor kinnitas siiski Postimehele, et tegemist ei ole hüljatud suunaga ning võimaluste tekkimisel korraldatakse kaubanduskeskuses ka tuleval aastal suuremaid esinemisi. 

11.04.2019 - vaaterattalt saab viimaks vaadet nautida

FOTO: Madis Sinivee

27 soojustatud gondliga ja inimesi merepinnast 120 meetri kõrgusele viiv vaateratas on kindlasti silmatorkavaim komponent T1 puhul, eriti kuna keskus on esimene Euroopas, kus hoone katusel taoline vaateratas ilutseb ja keskusele lisaväärtust pakub. T1-le sarnane lahendus on vastu pakkuda ainult viiel keskusel Aasias. Vaateratta projekt läks kokku maksma üle viie miljoni euro. 

18.06.19 - tulevikuline näitus avab

FOTO: Futurelive

18. juunil avati 1500 ruutmeetrisel pinnal virtuaalne näitus Future Live, mis on esimene omataoline Eestis ja mille raames saavad külastajad ühendada kunsti- ja teadushuvi mängulisusega. Näitusel on 15 interaktiivset eksponaati.

August 2019 - mõrad fassaadis ilmnevad

FOTO: Madis Sinivee

Äripäevas ilmunud artiklis kirjeldasid mitmete ettevõtete omanikud, et T1-s ei hakanud äri mitte kuidagi õitsema. Selleks ajaks olid keskusest lahkunud teiste seas juba Mahemarket, Suva sokipood, Juustukuningad, ehtepood Wild Woman, Skandinaavia rõivabränd NoaNoa ning septembris lahkumist kinnitas ka šokolaadipood Chocelite. Keskuses 5.08 ringi jalutanud Äripäeva reporter Linda Eensaar tõdes, et meelelahutuskorrusel, söögikohtades ja keskuse üldpindadel rahvast liigub, ent poed on kaunis tühjad. Samuti selgub tema usutlustest, et paljude rentnike üüri on korralikult langetatud, et nad T1-st plehku ei paneks, kuna augusti alguses oli 15% keskuse kaubanduspindadest veel täiesti vaba. Samal ajal kommenteeris lähedal asuva Ülemiste keskuse juht, et T1-st lahkuvad poed on vaid nende probleemide jäämäe veepealne osa ning et Ülemiste keskusele tulevad tihedad päringud seoses vabade üüripindadega. 

September 2019 - nüüd lahkuvad ka söögikohad

FOTO: Waksal Ekspress

Restoran Väike Gruusia pani T1-s septembris uksed kinni ja taotles pankrotti. Ettevõtte juht Toivo Tahula sõnas tollal, et külastajaid ei olnud piisavalt ja muud polnudki. Teoreetiliselt hea asukoht keskusesiseselt ei päästnud. Allan Remmelkoor lisas omalt poolt, et ooteajad olid restoranil (ja ka varem sulgenud Fafa'sel) liialt pikad, ning pikemate ooteaegade puhul läksid kliendid meelsamini neljanda korruse hubasemal alal paiknevatesse söögikohtadesse. Varsti peale Väike-Gruusia kinnipanekut lahkub keskuse alalt ka Waksali burgerirestoran. Enne Väike Gruusiat olid uksed sulgenud juba toidukohad Wingo Xprs ja Fafa's.

Allan Remmelkoor aga suurt traagikat olukorras ei näinud. «Konkurents on tihe ja arvestades, et meil on üle 30 erineva kohviku ja restorani, on selge, et aasta jooksul mingid korrektsioonid tulevad ja kõik kontseptsioonid ei tööta. Seetõttu on liikumised paratamatud.»

Oktoober 2019 - aasta külastajate arv oodatust väiksem

Pildil T1 juht Allan Remmelkoor

FOTO: Konstantin Sednev

Remmelkoor sõnab usutluses Postimehele, et kõik kaubanduskeskused on turule tulles suuri allahindlusi teinud oma üürnikele ning oluline on kaubanduskeskuse pidamisele läheneda maratoni, mitte sprindi loogikaga. Ka kinnitas Remmelkoor hiljem, et sünnipäeva nädalavahetusel avatakse lõpuks juba aasta tagasi T1-te oodatud 2100 ruutmeetrise rendipinnaga Debenhamsi kauplus, mis oli avamiseelselt üks suurimaid tõmbenumbreid keskuse puhul.

Allan Remmelkoor aastapäeva eel: kindlasti ei võta me T1-te igaüht, kes tulla tahab

Seitsmendal novembril rääkis Postimees Remmelkoorega uuesti, et usutleda, kuidas on ta rahul keskuse esimese aastaga. 

Kuidas esimest aastat tervikuna hindate? Millega rahule jäite, millega mitte?

Rõõmu teeb külastajate tagasiside meie maja arhitektuurile, atmosfäärile ja innovatsioonile; sellele uuele ruumitunnetusele, mida me tahtsimegi luua. Rõõmu teeb kindlasti ka see, et oleme esimese hooga kohe suutnud saavutada ajaviite-, meelelahutus- ja toitlustussektoris kõrge positsiooni kodumaal. Nende järgi meid täna tuntakse. Järgi aidata tuleb aga klassikalist kaubandust, ehk see osa, kus innovatsiooni on kõige raskem ka meil enda poolt luua. Kauplusi tuleb kindlasti juurde avada. 

Kas Ülemiste poolt samuti rajatud kinokompleks on teie kinoprojektile ka kuidagi halvasti mõjunud?

Meie kino tulemused on siiamaani ületanud meie ootuseid. Senimaani, vaatamata Apollo kino avamisele Ülemiste keskuses juunis, on meie tulemused väga rahuldavad. Ütlen ka niipalju, et kui meil on olnud keerulisem konkureerida teiste Tallina keskustega klassikalise kaubanduse valdkonnas, siis meelelahutuse valdkonnas on teistel juba keeruline meie positsiooni kõigutama hakata. Ülemiste käitumist on seetõttu võimalik mõista - eks nad üritavad iga hinna eest kõikides segmentides oma tugevust näidata.

Me ei ole tundnud negatiivset mõju Ülemiste kino kohalolust ja meie kino numbrid on endiselt paremad, kui me enne kino avamist kalkuleerisime.

Pigem on praegu keskus tuntud meelelahutuslikkuse ja söögi poole pealt. Mida te olete esimese aasta jooksul õppinud tavakaubanduse kohta? Mida ja kuidas üritate tulevatel aastatel paremini teha? Kuidas elavdada seda, et inimesed, kes käivad küll keskuses, külastaksid ka teie pindu, kust tuleb enim teie renditulu?

Vastus on lihtne: peame kauplusi juurde avama. Kindlasti aga peame hindama väga oluliselt, et keda me avame. Päris mitmeid pindu oleme me hoidnud meelega tühjana, kuna kindlasti ei võta me igat kauplust keskusesse, kes tulla tahab. Me soovime evida siin innovaatilisi ja visuaalselt pilkupüüdvaid kauplusi. Me ei ole rahul mitte iga poega, mis meil täna siin avatud on. Kvaliteeditaseme tõstmine on järgmise kaheteistkümne kuu esmaprioriteet, koos uute kaupluste avamisega. Me oleme õppinud viimase aasta jooksul, et kaupluse kontseptsioon peab olema selge: ta võib olla kallimal hinnatasemel või odavamas segmendis, aga kui tema kontseptsioon on selge ja tal on atraktiivne ehituslik väljanägemine (mööbel, kauba paigutus jne.), siis on tema tulemused head ja inimesed külastavad seda. Ta ei tohi väja näha nagu turukauplus. 

Asju saab täna osta 24/7 internetist. Emotsioone, kogemusi ja koosveedetud aega lähedastega sa internetist ei saa. See on kindlasti üks trend, mis järgnevatel aastatel meid saadab. 

Samas kaubanduskeskus kui selline ei ole tüüpiliselt inimeste mõttemaailmas koht, kuhu minnakse perega vaba aega veetma, vaid pigem on ta koht, kuhu minnaksegi ostlema. Millistel alustel kavatsete te oma kuvandit kaubanduskeskusest muuta nii, et sellele ei jääks ärilist maiku taha?

Mõistlikkus kõikides lõikudes. Minu meelest ei saa vastandada meelelahutust ja kaubandust. Väga mitmetest linnaosadest Tallinnas tullakse meie juurde siiski peamiselt aega veetma. Selle kuvandi me oleme täna juba saavutanud. Meil on pigem see teema, et kui me laiendame oma klassikalise kaubanduse valikut, siis on meilt rohkem osta ja need inimesed, kes täna tulevad siia aega veetma hakkavad leidma rohkem põhjuseid ka siit oste sooritada. See tasakaal peab loomulikult olema paigas - ei saa minna liialt kumbagi äärmusesse. Võin öelda ka, et kõik Tallinna kaubanduskeskused täna mõtlevad selle peale, kuidas vaba aja veetmise võimalusi laiendada ja neid juurde lisada.

Paar kuud tagasi tuli teiega konkureerivalt Ülemiste juhilt Guido Pärnitsalt väide, et kui T1 keskendukski rohkem meelelahutusele - paneks näiteks terve teise korruse ka meelelahutuse alla - siis saaks selle keskuse paremini käima. Kuidas Te sellele reageerite ja kas olete nõus selle hinnanguga? 

Me tegelikult tahame küll laiendada meelelahutuse valdkonda, sest et kuigi me oleme selle kuvandi poolest linnas väga hästi tuntud, siis on meil peamised meelelahutuslikud tegevused lastele, mitte niivõrd täiskasvanutele. Me tahame tekitada võimalusi juurde teismelistele ja täiskasvanutele, nii et ses osas on Guido Pärnitsa mõttel kindlasti jumet ja meelelahutuse poolt tuleb meil tugevdada. Seda on ta ka ise püüdnud Ülemistes teha - eks kõik arendaja selles suunas täna pead murravad. Aga see kindlasti ei tähenda seda, et klassikaline kaubandus ei oleks meile tähtis. Nagu Te isegi mainisite, siis puhtalt majanduslikel põhjustel. Kuigi, meeleahutusasutuste ja klassikaliste kaupluste poolt makstava rendi vahe on järjest vähenemas. Üüritasemed 10 aasta tagustega võrreldes on üleüldse langemas, küll aga on vaba aja kohad hakanud aina enam renti maksma. Eks üüride allahindlused ja osade kaupluste tasuta pindadel hoidmised on tuttavad kõikidele arendajatele Tallinnas. Minu info kohaselt nii Cityconi objektidel (Kristiine keskus, Rocca Al Mare -toim) kui ka Ülemistes endas. Eks see majanduslik pool on täna tõsine küsimus kõikidele keskuste arendajatele.

Kas olete rahul majandusliku progressiga, mida T1 on aasta vältel teinud? Või on tõele au andes see olnud siiski allapoole arvestusi ja järgmine aasta peaks tulema kõvasti parem?

Numbrid on olnud allapoole meie ootuseid, seda ma ei salga. Kindlasti ootame me järgmiselt aastalt paremaid numbreid ja me näeme ka konkreetseid viise, kuidas numbreid parandada - küll varsti näevad seda ka meie kliendid. Korraks jutu alguse juurde tagasi tulles, siis meil on ju olnud teatud lõike, mis on läinud käima palju paremini, kui me oleks arvanud. Kino ja ka Super Skypargi ja vaateratta projektid tervikuna on näidanud külastajate numbreid, millest me poleks osanud undki näha. 250 000 inimest on käinud vaaterattal ja kõvasti üle poole miljoni on käinud Super Skypargis kokku.

Aga selge on see, et klassikalise kaubanduse pool on jäänud allapoole ootusi ja see nõuab järeleaitamist. Seetõttu ka meie numbrimajandus ei ole täna selline, nagu me näha tahaks.

Kui aastale tagasi vaadata, siis kas tegevuslikus käitumises on ka mingeid kahetsusi, mida tagasivaadates oleks teinud teistmoodi?

Meil on sellel aastal mõned kauplused lahkunud ja mõned on juurde tulnud. Iga kauplus on mulle endale natuke nagu oma laps, et kui neid juurde sünnib teeb see meele rõõmsaks ja kui keegi peab misiganes põhjustel lahkuma teeb see meele kurvaks. Põhiline ülesanne ongi kaupluste kvaliteedi ja arvu kasvatamine. Aga ütlen ka kokkuvõtvalt, et iga uus algus on raske ja me oleme omas vallas pioneerid. Mul käisid näiteks täna külas kollegid Soomest, Idakeskusest, ja nad ütlesid, et see on see suund, kuhupoole ka nemad tahavad liikuda, mis just puudutab tunnetuslikkust - milline on kaasaegse kaubanduse ja meelelahutuse sümbioos. Selge on aga see, et üksi ei toimi (kaubanduskeskuses -toim) ei meelelahtutus ega klassikalised poed. Tugeva sümbioosi loomine on kõige tähtsam.

Lõpetuseks ütles Remmelkoor veel, et nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei saa ka nende maja kunagi valmis - töö tootearenduse kallal jääb alatiseks.