Juba homme: e-smaspäev lööb Eesti e-kaubanduse rekordi

Eesti E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät. 

FOTO: Erakogu

11. novembril toimuval e-smaspäeval osaleb rekordiliselt 165 Eesti e-poodi, teatas Eesti E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät. Eesti e-ostud kasvavad mühinal.

Kõige värskema Eesti Panga statistika järgi on Eestis e-ostude arv kasvanud 2019. aasta 9 kuu jooksul eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 27 protsenti. See näitab selget e-kaubanduse kasvu tõusutrendi, astudes kandadele tavapärasele poodlemisele. Lisaks käibekasvule teeb rõõmu see, et üha enam eelistavad ostjad Eesti e-poode.

Septembrikuus tehti e-oste ca 122 miljoni euro eest, mis on enam kui veerandi võrra enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kui vaadata, kui palju oste tehakse Eesti ja kui palju välismaistest e-poodidest, on tulemus üsna samaväärne, kuid võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga on Eesti e-kaupmeestega tehtud tehingute arv selle aasta kolmes kvartalis kasvanud enam kui kolmandiku ehk 36 protsenti, välismaiste ostude osakaal aga vaid viiendiku.

Kohalik e-pood eristub

Eestis tegutseb umbes 5 000 e-kaupmeest, nende seas on nii suuremaid kui ka väiksemaid tegijaid. Mõned neist kasutavad e-müüki tavamüügi kõrvaltegevusena ning mõningate jaoks on see ainuke turustuskanal. Just e-pood ja e-kauplemine annavad võimaluse kohalikke tooteid, olgu see mesi või mööbel, Võrumaa metsast või Lääne-Eesti saartelt, ükskõik millisesse Eestimaa nurka pakkuda. Kui aastate eest oli kohalikel e-äridel üsna keeruline konkureerida suurte välismaa veebikaubamajadega, siis nüüdseks on olukord muutunud.

Oma roll on siin sellel, et inimesed on ostude suhtes muutunud teadlikumaks, valivamaks ning eelistavad sageli masstoodangust eristuvaid või kvaliteetsemaid tooteid. Samuti ei saa alati kindel olla nt Hiinas tehtud toodete kvaliteedis ja nõuetele vastavuses. Siin saavad tarbijate soove edukalt rahuldada kohalikud tootjad ja e-poed. Eesti e-poed on turvalised ja kui ka tekib probleeme, on lihtne neid eesti keeles lahendada.

Eesti e-poodide osatähtsuse tõusu e-kaubanduses toetavad suvel avaldatud Kantar Emori uuringu tulemused, mille kohaselt on inimeste usaldus kodumaiste e-poodide vastu kasvanud. Kui veel eelmisel aastal kinnitas pea iga teine veebist riideid, jalatseid ja spordikaupu ostnu, et eelistab pigem välismaiseid veebipoode, siis tänavu oli välismaise pooldajaid üle kahe korra vähem ning kohalike osatähtsus kasvas.

Paremad tingimused

Kantar Emori andmete järgi on kodumaiste e-poodide peamine eelis kiirema tarne pakkumine. Juhul, kui suudetakse pakkuda ostja vajadustele sobivat kaubavalikut sobiva hinna ja kohaletoimetamise kiirusega, langeb kaalukauss selgelt kohaliku pakkuja kasuks. Siinsete e-poodide populaarsus omakorda annab tiheneva konkurentsi tulemusena kaupmeestele lisamotivatsiooni oma müügikeskkondi veelgi arendada – suurendada kasutajamugavust, pakkuda paremat teenindust, ostutingimusi ja lisaväärtust.

Oma panuse e-poodlemise kasvamisel on andnud Eesti e-kaupmeeste ühisaktsioon E-smaspäev, kohalik e-kaupmeeste Black Friday, mille siht on eripakkumuste või eritingimuste kaudu tutvustada välimaiste veebikaubamajade kõrval ostlejatele kohalikke, väiksemaid ja suuremaid e-poode. Järgmisel, 11. novembril toimuval e-smaspäeval osaleb rekordiliselt 165 Eesti e-poodi.

Toeta Eesti riiki ja majandust

Milline on aga Eesti e-poe eelistamise mõju laiemalt? Eesti e-poodidest ostes toetab ostja kodumaist müüjat ja teatud juhtudel ka siinset tootjat. Näidates oma usaldust ja ehk ka lojaalsust siinsete ettevõtjate suhtes, saab igaüks aidata kaasa töökohtade loomisel ja hoidmisel, seda ka suurtest linnadest eemal. Tasub tähele panna, et Eesti e-poest ostes saab lisaks kaupmehele oma osa riik, kes kogub tehingult käibemaksu. Arvestades, et ligikaudu pool e-kaubanduse 122 miljoni euro suurusest mahust läheb praegu veel välisriikidesse, siis aastas jääb riigile laekumata ligi 145 miljonit eurot. Lähiaastad toovad aga eeldatavalt kaasa e-kaubanduse järkjärgulise kasvu, mis kasvatab summat veelgi.

Meil kõigil on vaba voli valida, kuidas oma teenitud raha kulutada. Tasub silmas pidada, et igal kulutatud eurol on lisaks saadud isiklikule kasule ka kaugem mõju – kas sellest saab kasu Hiina või Eesti, saab iga üks ise otsustada.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles