Lugeja küsib: kas mootorsõidukijuhi esmaabikoolitus asendab töökeskkonna esmaabi koolitust?

Magnus Altküla
, Tarbija toimetaja
Copy
Töökoha esmaabiandja peab olema läbinud 16-tunnise esmaabikoolituse
Töökoha esmaabiandja peab olema läbinud 16-tunnise esmaabikoolituse Foto: Liis Treimann

Tööinspektsiooni töökeskkonna spetsialist Piret Kaljula vastas lugejapäringule, kus küsiti, kas mootorsõidukijuhi esmaabi koolitus võiks asendada töökeskkonna esmaabi koolitust, või peab viimase siiski eraldi tegema.

Jutt käib isikust, kes määrati töökohal esmaabiandjaks. Esmaabiandja koolitusele on nõuded kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega, sõnas Kaljula.

Esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Läbiviija peab olema tervishoiutöötajate riiklikus registris registreeritud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust, selgitas Kaljula.

Esmaabiandja ei pea ülaltoodud koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Mootorsõidukijuhi esmaabikoolitust saab lugeda samaväärseks koolituseks, mis tähendab, et kui töötaja on läbinud mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist, ei ole uue koolituse korraldamine vajalik. Tööandjal tuleb aga meeles pidada, et kolm aastat pärast autokoolis esmaabi koolituse läbimist tuleb töötaja saata täienduskoolitusele kestusega kuus akadeemilist tundi.

Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle õppekava peab hõlmama järgmisi teemasid:

1. Õnnetusolukorra hindamine, õnnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja üldpõhimõtted, välistingimustes abiandmise iseärasused, edasise tervisekahju ennetamine.

2. Eluohtlikud seisundid, nende äratundmine ja hädavajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral).

3. Esmaabi teadvusetuse korral – vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest põhjustatud ajukahjustuse ennetamine, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine).

4. Esmaabi vigastuste korral – keha pindmised ja sügavad vigastused, sisemised ja välised verejooksud, verejooksu peatamise võtted, haavade sidumise võtted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade põrutused ja muljumised, silmakahjustused.

5. Esmaabi uppumise, mürgistuse, söövituse, põletuse, külmakahjustuse ja elektrilöögi korral.

6. Meditsiinilise šoki olemus ja šokiseisundis kannatanu abistamine.

7. Esmaabi äkkhaigestumise (näiteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anafülaktiline šokk, minestus, astmahoog, kõhuvalu) korral.

8. Esmaabivahendite valik ja kasutamine töökohal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles