Taimede ja viljade sissevedu välisriikidest muutub keerulisemaks

Pildil nematood ehk ümaruss, kelle alaliik männi-nematood räsib Portugalis mände.

FOTO: Mary Evans / Scanpix

Põllumajandusamet vahendas, et alates 14. detsembrist muutub Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uute reeglite ja nõuete eesmärk on takistada ohtlike taimekahjustajate levikut ning need puudutavad nii ettevõtjaid kui ka eraisikuid.

Suurim muudatus hõlmab nõuet, et kolmandatest riikidest EL-i saabuvatel reisijatel on ilma fütosanitaarsertifikaadita ehk taimetervise nõuetekohasust tõendava dokumendita keelatud kaasa tuua taimi, lõikelilli, puu- ja köögivilju, aed- ja metsamarju ning seemneid, teatas põllumajandusamet. 

Nimetatud dokumenti väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus, kui kaup on ohutu ning sellel puuduvad sihtriigi jaoks ohtlikud haigused ja kahjurid. Erandina võib kolmandatest riikidest ilma fütosanitaarsertifikaadita kaasa tuua viit liiki puuvilju: banaan, durian, ananass, dattel ja kookospähkel, millega ei ole seni taimekahjustajate levikut seostatud. Sisseveoks keelatud taimed ja taimsed saadused konfiskeeritakse ja hävitatakse.

Alates 14. detsembrist täieneb taimetervise kontrolli alla kuuluvate kaupade nimekiri ning ettevõtetel tuleb arvestada, et kõik taimed, sealhulgas puu- ja köögiviljad ning seemned peavad olema fütosanitaarsertifikaadiga varustatud. Uue määrusega muutub ettevõtetele kohustuslikuks esitada sissetoodavate kaubasaadetiste eelteatisi spetsiaalse EL-i impordikontrollisüsteemi TRACES NT kaudu. Eelteatis tuleb esitada enne kauba piiripunkti saabumist.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) andmetel hävineb maailmas taimekahjustajate tõttu 40 protsenti toidukultuuride saagist. Kolmandatest riikidest veetakse EL-i siseturule järjest suurenevates kogustes taimi ja taimseid saadusi ning nende kauplemisega kaasnevad ohud põllumajandusele, keskkonnale ja majandusele tervikuna.

Mitmed EL-i riigid kannatavad taimehaiguste ja kahjurite tõttu: Itaalias on haigestunud oliivipuud ohtliku bakteri Xylella fastidiosaga, Portugalis on mikroskoopiline ümaruss männi-nematood hävitanud miljoneid mände ning Poolas on kartulitootjad hädas kartuli-ringmädanikuga.

Geograafilise asukoha tõttu on põllumajandusameti teatel Eestil eeliseid vältimaks nende haiguste ja kahjurite sissetungi, mida siinsel territooriumil veel ei ole. Samas suurendab seda ohtu märgatavalt kaubavahetuse intensiivistumine ja kliima soojenemine, märkis amet. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles