Lugeja küsib: kas töötaja saab nõuda tööandja pankroti väljakuulutamist?

Magnus Altküla
, Tarbija toimetaja
Copy
Kui tööandja on võlgu ja pildilt kadunud, siis kas töötajal on õigus taotleda ettevõtte pankrotti?
Kui tööandja on võlgu ja pildilt kadunud, siis kas töötajal on õigus taotleda ettevõtte pankrotti? Foto: Caro / Thomas Ruffer / Scanpix

Kas töötajal on õigus nõuda tööandja pankroti väljakuulutamist, kui talle oldakse raha võlgu ning ettevõte näitab selgeid maksujõuetuse tundemärke? Olukorda aitas selgust tuua tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Tööinspektsioonile kirjutas oma murega töötaja, kes selgitas, kuidas tema leivaisast väikeettevõttes kadus juht üks hetk nagu tina tuhka, väidetavalt välismaale, ja töötajad pole pärast augustikuud palka saanud. Enne juhi pildilt kadumist oli ta töötajad töölt koju saatnud, kuna tellimused said otsa. Antud olukorra puhul huvitas kannatajat, mida ta peab tegema, et veel midagigi ettevõttelt kätte saada ja tööleping lõpetada. Samuti soovis kurtja teada, kas töötajal on õigus nõuda ettevõtte pankroti väljakuulutamist, kui on näha, et ettevõte ei ole enam maksejõuline.

Päringule vastas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, kes sõnas, et kirjeldatud olukorras rikub tööandja oma põhikohustusi ehk ei võimalda töötajale töötamist ega maksa ka töötasu. 

«Töölepingu seaduse põhimõtteid järgides oleks töötaja juba septembris saanud tööandjat hoiatada, et kui olukord kestab veel vähemalt kaks nädalat, siis on ta sunnitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema tööandja kohustuste rikkumise tõttu töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel. Kahe nädala ehk mõistliku aja möödumisel oleks töötaja saanud ka oma erakorralise ülesütlemisavalduse tööandjale ära esitada, näitamaks oma soovi tööleping lõpetada,» selgitas Miidla-Vanatalu, kuidas töötajatel sarnastes olukordades on õigus käituda. Oluline on siinkohal meeles pidada, et hiljem peab töötaja suutma tõendada, et ta on ülesütlemisavalduse tööandjale esitanud (nt väljavõte e-kirjast, tähitud kirja väljastamisest või väärtkirja saatmist tõendavad dokumendid). «Seda kõike saab aga vajadusel teha ka veel praegu, kuigi võib eeldada, et neid avaldusi keegi tööandja poolelt vastu võtmas ei ole ning ilmselt ka lõpparve väljamaksmist sellises olukorras ei toimu,» selgitas Miidla-Vanatalu aga lähemalt antud olukorra spetsiifilisust.

Kahtlemata võib selliste juhtumite puhul pöörduda töösuhte lõppemise tuvastamist ning saamata jäänud töötasu ja lõpparvet nõudes töövaidluskomisjoni või kohtusse. Paraku ei pruugi aga ka see anda soovitud tulemust, kui ettevõttel enam raha ei ole, möönis Miidla-Vanatalu.

«Võib eeldada, et kirjeldatud olukorras on tööandjal ehk juriidilisel isikul tekkinud juba makseraskused ja mitte ainult töötaja ees, vaid ka teiste võlausaldajate ees. Seega tuleks uurida, ega keegi ei ole juba alustanud ettevõtte suhtes pankrotimenetlust,» täpsustas Miidla-Vanatalu. Võimaluse sellise info otsimiseks annab veebileht Ametlikud Teadaanded.

Järgnev on oluline teave kõikidele töötajatele sarnastes olukordades: kui on kindel, et keegi veel pankrotiavaldust ettevõtte suhtes esitanud ei ole ning seda teha ei kavatse, siis võib ka töötaja ise sellise käigu ette võtta, lähtudes pankrotiseadusest. Kuid seda ei tohi teha kergekäeliselt. Kohtule esitatavas avalduses tuleb selgelt välja tuua, et esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:

  • Tööandja ei ole tasunud töötajale töötasu ja/või lõpparvet 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ning töötaja on ettevõtet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettevõte ei ole ka pärast seda 10 päeva jooksul oma võlgnevusi tasunud.
     
  • Ettevõtte suhtes käib juba täitemenetlus, kuid selle käigus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu suudetud nõuet rahuldada. Või kui täitemenetluses ilmneb, et ettevõttel ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
     
  • Ettevõte hävitab, peidab või kulutab (sealhulgas n-ö kandib teise ettevõttesse) teadlikult oma vara või ettevõtte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on ettevõte muutunud maksejõuetuks.
     
  • Tööandja on ise teatanud (vähemalt e-kirjaga) töötajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita.
     
  • Tööandja ettevõtte juhatuse liige (või liikmed) on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.

Tööandja kohta maakohtule esitatav pankrotiavaldus peab olema piisavalt põhjendatud ning selles tuleb välja tuua konkreetne summa, mis ettevõte töötajale võlgu on ja millisel õiguslikul alusel (töölepingust tulenevalt või mõnest teisest ametlikust otsusest tingituna). Samuti tuleb kindlasti märkida aeg, millal ettevõte oleks pidanud töötajale summa välja maksma, sõnas Miidla-Vanatalu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasub töötaja tööandja vastu pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Täpsemat infot kohtusse pöördumisest leiab SIIT.

Oluline on meeles pidada, et kui selgub, et pankrotiavalduse esitanud töötaja teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta hüvitama ettevõttele sellega tekitatud kahju.

Tööandja maksejõuetuks tunnistamine ehk pankroti väljakuulutamine annab töötajatele võimaluse saada hüvitist vähemalt osaliselt Eesti Töötukassa vahenditest. Täpsemat infot sellest leiab SIIT.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles