Eesti Energia: põlevkivituhk leiaks granuleerituna laiemat kasutust

Pildil Kohtla-Järve poolkoksimägi.

FOTO: Sille Annuk

Eesti Energia teatel leiaks põlevkivituhk põllumajanduses väetisena laialdasemat kasutust, kui tolmjas tuhk graanuliteks töödelda.

Parima võimaliku lahenduse leidmiseks alustasid koostööd Eesti Energia, põllumajandustootjaid ühendav mittetulundusühing Põllukultuuride klaster ning teadlased. Eesti Energia osaleb projektis kui toorme omanik ja potentsiaalne tarnija.

«Põlevkivituhk on oma olemuselt lubiväetis, mis neutraliseerib muldade liigset happesust ja tõstab taimetoitainete sisaldust,» ütles Eesti Energia kütuste ja kõrvalproduktide kaupleja Lauri Laanemäe pressiteates. Ta lisas, et granuleerimata põlevkivituha logistika, hoiustamine ja laotamine potentsiaalsetel sihtturgudel on keeruline.

«Granuleeritud kujul oleks tuhk mugavam kaup. Näiteks eelmisel aastal saatsime Sitsiilia suurimasse tomati- ja kurgikasvatusse katsetamiseks 35 tonni põlevkivituhka. Tulemused olid head, kuid partner soovis toodet siiski granuleeritud kujul,» märkis Laanemäe. 

Mitmetoimeliste granuleeritud maheväetiste arendusprojekti juhib Eesti Maaülikooli professor Alar Astover. Tema sõnul on tuha sobivus happeliste muldade lupjamiseks juba ammu tõestatud. Samuti on tuha granuleerimist varemgi proovitud, kuid seekord mindi projektiga kaugemale.

«Hetkel teeme lähtematerjalide ja muldade analüüse. Varasemate teadmiste alusel oleme esimesed segud granuleerinud ning alustanud labor- ja nõukatsetega. Laborianalüüsid võivad küll paljulubavad olla, ent lõplik tõekriteerium on ikka taim ise. Taimkatsetega alustame esmalt kasvuruumides ja edaspidi on plaan õues põldkatsetega alustada,» selgitas Astover.

Ettevõtmise eesmärk on suurendada põlevkivituha kui olulise kohaliku ressurssi kasutust ja võimaldada tootjatel, sealhulgas mahetootjatel mulla seisundit parandada ning seeläbi saagikust tõsta.

Mitmetoimeliste maheväetiste prototüüpide arendamiseks eraldas põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) toetuse Põllukultuuride klastrile, mida juhib Roosi Soosaar.

Klastri teaduspartnerid on Eesti Maaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Tartu Ülikool, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ning Helsinki Ülikool.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles