Taara kogumine anno 2019: uued paviljonid paljastavad taarapunktides toimuva

Tarmo Koreinik ettevõttest Moya OÜ rääkimas uutest taarapaviljonidest.

FOTO: Mihkel Maripuu

Männikul avati nädalake tagasi uus Rimi super, kus asub ka moodne taaratagastuspunkt, mille rajas kohalik ettevõte Moya OÜ. Sarnase punkti leiab ka Ülemiste linnakust. Firma tegevjuht Tarmo Koreinik rääkis sel puhul laiemalt taarakogumisest ja Moya toodetavatest uutest taarakogumispunktidest.

Taarakogumise peamine idee on loomulikult ringmajanduse propageerimine ja sobiliku materjali taaskasutamine. Koreinik kiitis Eesti pandipakendisüsteemi ja sõnas, et see väärib tunnustust, kuid lisas, et inimesed ilmselt ei tea, mis nende kogutud pudelitest ja purkidest edasi saab. 

Kuhu lähevad Eestis kogutud pandipakendid?

  • Klaas – läheb ümbertöötlemisele Järvakanti, kus on kaks klaasitehast. Sulatatakse ümber ja tehakse uus klaas. Klaas on materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks nii, et materjali kvaliteet säilib. Sulatatud klaasijäätmetest on võimalik teha uusi pudeleid ja purke, aga ka näiteks klaasvilla ja muid ehitusmaterjale.
  • Alumiinium –  alumiiniumpurgid lähevad enamasti UK-sse, kus asub käitlustehas. UK tehases on Eestis kogutud alumiiniumpurgid Koreiniku sõnul üks tahetuimaid tooteid, kuna nad on puhtaks tehtud mustusest ja eraldatud on ka teras. Mida puhtam tooraine, seda paremat hinda ka selle eest pakutakse. 
     
  • Taaraplastik ehk PET - tervisele ohutu materjal, mis on hästi töödeldav. See viiakse Lätti või Leetu plastitehastesse, kus materjal purustatakse ja sõelutakse. Sellest tehakse helbeid ja uusi graanuleid, mis segatakse teiste materjalidega ning suunatakse uuesti taaskasutusse. Taaraplastiku puhul ei pea kindlasti korke ära võtma, kuna kork on pakendi osa ja seda peab saama pakendiga tagastada.

Lisainfona: Eestis kogutud paberpakendid liiguvad edasi peamiselt Skandinaaviasse, Baltikumi ja Lääne-Euroopasse ning biojäätmed kompostitakse kohalikes jäätmekeskustes.

Plastikust helbed, mida saab teiste materjalidega segades taaskasutada.

FOTO: Magnus Altküla

Uute pudelite registreerimine

Koreinik ja Moya IT- ja operatsioonide juht Peep Kuulme selgitasid, et kui keegi soovib uut toodet Eestis pandipakendi süsteemi registreerida tuleb esmalt saata see Eesti Pandipakendile menetlemiseks. Kui seal saab toode registreeritud, siis Moya registreerib toote ka oma infosüsteemi. Registreerimise käigus skännitakse pudel ja tema spetsiifiline kuju ning raskus, millega taaraautomaadid hiljem taara vastuvõtmisel arvestavad. See on vajalik pettuste ennetamiseks ja ka info kogumiseks, kuid sellest lähtuvalt tuleb arvestada, et automaat ei pruugi lömmis pudeleid tagasi võtta. «Eestis toodetav iga pandipakendiga taara kannab ainulaadset koodi ning on tänu sellistele süsteemidele täpselt jälgitav, kas tagastatakse. Seetõttu on ka väga täpselt teada, mitu pudelit toodetutest tagastatakse ringlusesse,» selgitas Koreinik.

Uus taara automaat Pihlaka Rimi juures.

FOTO: Mihkel Maripuu

Uued taarakogumispunktid

Moya poolt on rajatud Eestis 85 taaraautomaati 65 punkti ja nende kaudu kogutakse aastas kokku suurusjärgus 32 miljonit pudelit. Moya taarakäitlemise turuosa Eestis on 12-13%. Firma kõige värskemates taarakogumispunktides on uued nii taarat sorteerivad ja pressivad masinad kui ka taarapaviljoni sisemus. Klientide jaoks tuntavamad uued lahendused pakuvad võimalust paviljonis kilekotte eraldi sorteerida, ära anda ka pandipakendi märgita taarat, ning lähitulevikus saab olema võimalik taararaha ka mobiilirakenduste abil virtuaalsete kliendikaartide peale koguda (Roomas näiteks saab juba praegu taararaha telefonirakenduse abil ühistranspordi piletite peale kulutada). Samuti on uutesse taarapaviljonidesse paigaldatud ventilatsioonisüsteemid, et leevendada erinevate vedelike aroomi. Taarat kogudes ja tagastades tuleb muuhulgas meeles pidada, et võõrehad pudelites ei luba taarat taaskasutada ja võõrkehadega pudelid lähevad purustamissse, mitte taaskasutusse. Tihti lükkavad masinad ka võõrkehadega pudelid tagasi. 

Uutes Moya taarapaviljonides saab eraldi sorteerida ka kilekotte ja tagastusmärgiseta pudeleid.

FOTO: Mihkel Maripuu

Uued taarapaviljonid on osaliselt klaasist seinadega, et taaraviijatel oleks võimalik näha juba kaugelt, kes paviljonis toimetavad. See lahendus viidi sisse eriti lastele mõeldes, et nood ei peaks kahtlaste isikutega samasse ruumi astuma, ning lootus on ka, et see pärsib taarapaviljonide ebaotstarbekat kasutamist (näiteks sooja joomiskohana), rõhudes inimeste häbitundele. Koreinik ütleski, et enim on Eestis taarakogumise juures vaja arendada tehnoloogia töökindlust ning taarapunktide heakorda. 

Vägivald taaraautomaatide vastu

Kuigi tuntuimad taarapunktides niisama olesklejad on professionaalsed alkohoolikud, siis Koreinik selgitas, et tegelikult on kaameratest näha, et suurimad vandaalitsejad taarapunktides on hoopis tavalised tööinimesed, kellelt tänaval otsa vaadates ei eeldaks barbaarset käitumist. Koreiniku sõnul on taarapunktid nagu omaette magnetid, mis tõmbavad inimestest frustratsiooni välja ja kaamerad on salvestanud omajagu juhtumeid, kus automaadile hakatakse nüpeldust jagama või loobitakse kogu kaasas olnud kraam suurest vihast laiali, kui mehhanism mõne pudeli avast tagasi saadab. Samuti, ei tea kas taarapunkti sisekliimast või millest ajendatult, on registreeritud ka juhtumeid, kus inimene oma ihuhäda taarapunkti nurka rahuldab. 

Küsimusele, et kas järelvalvesüsteemidele lisaks ei soovita valjuhääldeid paigaldada, et vandaalitsejaid teo käigus noomida, muigas Koreinik vastuseks, et ega sellega ilmselt suurt ei saavutataks ja eeldatavasti hakataks neid valjuhääldeid ainult paranduse vahet vedama.

Suurimad aferistid on taarapunktide valvurid ise

Põneva lisainformatsioonina kirjeldas Koreinik, et kui keegi üritab tänapäeval veel taaraga raha teha, on selleks harvadel juhtudel taarakogumispunktide töötajad ise, kui kitsas käes on. Koreinik selgitas, et kuna taara vastuvõtu masinad on juba niivõrd arenenud, on raske neid tavakodanikul kuidagi petta. Möödas on ajad, mil sai pudeli nööri külge riputada ja teda automaati ikka sisestades ja välja tõmmates lõpmatuseni skännida lasta (tänapäeva masinad tuvastavad pudelite vastupidi liikumise ja sulguvad sel puhul automaatselt). Taarapunktide töötajad teavad aga, kuidas masinad funktsioneerivad ning seetõttu oskavad ka n-ö süsteemi kitsaskohti näha. Koreinik aga rõhutas, et ebakõlad taarakogustes tulevad kergesti esile Moya arendatud infosüsteemi MOMO abil, mis näitab jooksvalt infot nii seadmete staatusest kui ka pakendikogumisstatistikat. Samuti on kogumispunktid varustatud ju kaameratega, mille abil on võimalik ebakõlasid kinnitada. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles