Toiduga seonduvatest haiguspuhangutest 40% on põhjustatud ebapiisavast koduköögi hügieenist

Toiduohutuses on tähtsaimal kohal käte pesemine ja koduköögi hügieen.

FOTO: ANDRUS KOPLISTE

11. detsembril tutvustas Maaeluministeerium värskelt läbi viidud uuringut eestimaalaste toiduhügieenist. Küsitluse viis läbi Faktum & Ariko ning nende uuringut kommenteeris ning täiendas Maaülikooli professor Mati Roasto. 

Faktum & Ariko küsitlus oli veebipõhine ning hõlmas ligikaudu 900 inimest vanuses 15-80. Uuringu tulemusi kavatsetakse kasutada edasise teavitustegevuse väljatöötamiseks tarbijatele (nt reklaamideks ja kampaaniates). 

Uringust selgus, et üle poole vastanutest (54%) loeb märgistusi alati enne toote ostmist ja neid, kes seda üldse ei tee, on vähe. Toidu märgistuse lugejate osakaal on uuringule tuginedes viie aasta jooksul eestimaalaste seas kasvanud. Peamiselt vaadatakse säilimisaega. Sellega seoses tuli ka välja, et mehed söövad rohkem «kõlblik kuni» toite peale tähtaega, kui naised. Probleemiks toidumärgiste vallas olevat infokleebiste liiga väike kirjasuurus ning olulise teabe halb paigutus toodete pakenditel. 

Eesti mehed on veidi laisemad käte pesemises enne toidu valmistamist, kui naised, ent üldiselt on tulemused Faktum & Ariko sõnul pigem head. Mati Roasto lisas siiski, et tegemist on vallaga, kus ruumi arenemiseks on ja käte pesemine on toidu- ja köögihügieeni seisukohalt sisuliselt number üks tähtsusega. Kätepesule veelgi suurema tähelepanu pööramise kõrval tasuks ka rohkem arvestada ristsaastumise (erinevate toiduainete kokkupuutel) võimalusega. Selleks tarbeks tasub kindlasti taimset toorainet alati pesta, loomset läbi küpsetada, ning omada erinevaid lõikelaudu liha ja taimsete- ning pagaritoodete jaoks. 

Enamik (üle kolmveerandi küsitletutest) teadis, et külmkapi temperatuur peaks olema vahemikus 2-6 kraadi. Neid, kes seda ei tea, on väga väike osa. Roasto lisas aga omalt poolt, et ideaalis võiks külmikute temperatuur tänapäeval olla 2-3 kraadi, sest et mida madalam on temperatuur, seda raskem on bakteritel paljuneda. 

Faktum & Ariko küsitlusest selgus veel, et enamus inimestest, kellel on olnud toidumürgistuse kahtlus, pole sellega pöördunud arsti poole. Kui mürgistus on reaalselt esinenud, pole peale mürgistust oma käitumises mitte midagi muutnud 2/5 inimestest. Umbes viiendik lõpetas mürgistusest tulenevalt mõnes kindlas söögikohas käimise ja samamoodi umbes viiendik lõpetas mõne konkreetse toidu söömise. 

Toodete usaldusväärsuse kohta hangib küsitluse alusel enamus inimesi infot sõpradelt/perelt/tuttavatelt. Top kolmes olid veel ka toodete märgistused ja ajakirjade levitatav info. Tervise- ja toiduhoiatusi usaldatakse enim Terviseametilt, teiseks VTA-lt. Sotsiaalmeediat selles vallas väga ei usaldata, kuigi seda kasutatakse üldiselt toiduinfo otsimiseks. 

Toiduhügieen ja -ohutus koduköögis

Trendid Eestis ja maailmas

Maaülikooli toiduteadlane Mati Roasto selgitas omalt poolt, et kuigi Eestis on tõsistesse haigustesse haigestumine viimase 20 aasta jooksul vähenenud, on toiduhügieeni meelespidamine endiselt väga oluline, kuna toidutekkelistesse haigustesse haigestub igal aastal ainuüksi Euroopas enam kui 23 miljonit inimest. Selle piirkonna levinuim haigusetekitaja on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel noroviirus, mis põhjustab igal aastal u 400 surmajuhtumit.

Eestis on tõsiste haiguste vallas proportsionaalselt langenud suguhaiguste, HIVi ja vaktsiiniga välditavate haiguste osakaal. Proportsionaalselt on tõusnud soolenakkuste ja puukidega levivate haiguste osakaal. Tasub aga meeles pidada, et haigestumiste koguarvud on 20 aasta läbilõikes aina vähenenud. See on aga pigem Eesti, kui maailma trend, kuna rahvastiku jõuline kasv, riskirühmadesse kuuluvate inimeste arvu suurenemine (rohkem vanureid ja puudulikes sanitaartingimustes elavaid inimesi)  ja reisimise tihenemine aitavad kõik kaasa haiguste levikule. Lisafaktoriteks on kindlasti inimeste suurem tundlikkus haiguste suhtes - suurem linnastumine ja vähem looduses viibimist on viinud vähemarenenud immuunsüsteemideni - ja toidutootmise kasv. 

Riske toidutarbimises on Roasto sõnul suurendanud näiteks ka valmistoitude populariseerumine, kuna tegemist on toitudega, mida ei pea tarvitamiseks tingimata kuumutama. Kuumutamisega aga hävitatakse baktereid. 

Haiguspuhangutest

Haiguspuhanguteks loetakse juhtumeid, kus juba vähemalt kaks inimest haigestub samast haigusallikast. 40% toidutekkelistest haiguspuhangutest Euroopas tuleneb puudulikust koduköögi hügieenist.  

Olukorras, kus on populariseerunud vegetaarsed- ja toortoidu toitumiskavad tasub meeles pidada, et toortoidu puhul, mida ei kuumutata, on kodus eriti oluline selle pesemine, et mikroobidega võidelda. Kindlasti ei kehti see aga ostetud liha puhul, mida ei tohi pesta kraanivee all, vaid tuleb läbi kuumutada. 

Koduköökide suurimad saaste(ohu)allikad: 

  1. Nõudepesulapid ja -käsnad
  2. Kätekuivastusrätid
  3. Toore, eriti linnuliha käitlemine
  4. Ahju, valamu, külmkapi ja prügikastikapi käepidemed
  5. Mobiiltelefonid

NB: sõrmus on suur mikroorganismide koguja ja levitaja, toidukäitlemisel ei tohiks sõrmuseid kanda!

Toiduohutuse peamised punktid

Roasto tõi välja, et tarbijate toiduvalikute oluliseimad kriteeriumid on:

  1. Maitse
  2. Naturaalsus, et ei sisalda GMO-sid
  3. Tervislikkus
  4. Perekonna lemmik toit
  5. Toidu koostisosad on kõrge kvaliteediga

Neile lisas ta, et tänapäeva maailmas on oluliseks paratamatult ka toidu kerge ja kiire valmistatavus. Liialt tähelepanu ei tohiks aga Roasto sõnul osutada vähendatud kalorite- või rasva sisaldusele, kuna nendest olulisem on toidu mitmekesisus ja tooraine kvaliteet: vähendatud kalorsusega kokat juues ja kõrvale saiakest ampsates ei saa seda kuidagi lugeda tervislikuks toitumiseks. 

Veel manitses Roasto, et taaskuumutada võiks toitu ainult ühe korra. Suures potis nt suppi tehes võiks peale esimest tarbimist tegeleda portsjoneerimisega ehk väiksemates anumates koheseks tarbimiseks kuumutamisega, mitte kogu potitäie uuesti ja uuesti soojaks tegemisega paari päeva või isegi nädala vältel. 

Toiduohutuse viis võtit

  • Hoia puhtust (elementaarne on kätepesu, puhtana tuleb hoida ka toidu säilitamise ja valmistamise pinnad)
  • Eralda valmistoit toorest
  • Küpseta põhjalikult
  • Säilita toitu õigel temperatuuril
  • Kasuta toidutegemiseks puhast vett ja kvaliteetset toorainet. 
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles