Kaks Eesti piirkonda armastavad sularaha (1)

Sularaha igapäevaste kasutajate hulk on kahe aastaga vähenenud 5 protsendi võrra, selgub AS Turu-uuringute Omnibuss-uuringu raames tänavu augustis ja septembris tehtud küsitlusest.

Küsitletutest vaid 11 protsenti arveldavad iga päev sularahas ning 9 protsenti tasuvad sularahas igapäevaostude eest. Enim on ainult sularahaga maksjaid 60+ vanuserühmas ja madalamates sissetulekurühmades.

Kuigi kõige sagedamini kasutavad sularaha vanemad inimesed, arveldab mitmel korral nädalas sularahaga ligi pool ehk 45 protsenti 18–24-aastastest noortest. 

Palka saab sulas iga kahekümnes

Eesti elanikest ligikaudu 5 protsenti saavad oma sissetuleku endiselt sularahas, selgub Eesti elanike finantskäitumise uuringust. 

«Viimase kümne aasta jooksul on sularahas palka või pensioni saavate inimeste osakaal püsinud küllaltki muutumatuna. Sularahas sissetuleku saamise põhjustena toodi välja nii tööandja kui ka enda soovi ja ka pangakonto puudumist,» märkis Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide spetsialist Tiina Soosalu neljapäeval uuringu tutvustamisel. 

Pangakontole saab sissetuleku siiski valdav enamus – 92 protsenti – elanikest. Kuigi pangakontole sissetulekute saajad kasutavad sularaha saamiseks peamiselt pangaautomaate, siis viimasel ajal on eriti maapiirkondades sularaha hakatud välja võtma ka poekassadest.

Teenus on kõige paremini käivitunud Lõuna-Eestis, kus lausa 12 protsenti elanikest on seda kasutanud. Samuti on see levinud Lääne-Eesti väikeasulates.  Oma igapäevaostud teeb enamik elanikkonnast pangakaardiga. «Kümne aasta eest oli sularaha kasutajaid märgatavalt rohkem, siis tegi oma igapäevaoste ainult või enamasti sularaha eest üle poole elanikest,» lisas Soosalu.

Kolmandikul säästud sulas

Vaatamata igapäevaste sularahaarvelduste vähenemisele hoiab Eesti Panga sularahakäitluse spetsialist Martti Näksi sõnul sularahas oma sääste 32 protsenti ehk üle kolmandiku Eesti elanikest.

Sularahas sääste hoidvatest inimestest 43 protsenti teevad seda selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 19 protsenti pangahoiuste madala intressitulu ja 11 protsenti pankade liiga kõrgete teenustasude tõttu. Perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle, on viimasel viiel aastal järjekindlalt kasvanud.

61 protsenti vastanutest tõid sularaha kasutamise põhjuseks kaardimakse terminali puudumise. Ligikaudu kolmandik vastasid, et sularahamakseid teevad nad harjumusest või väikeste maksete puhul. Veerand vastajatest kasutavad sularaha eraisikute vahelisi makseid tehes, mis on 8 protsenti vähem kui 2017. aastal.

Oluline ka anonüümsus

5 protsenti uuringus osalejatest teevad sularahamakseid anonüümsuse säilitamiseks. 4 protsenti vastajatest kasutavad sularaha, kuna saavad sularahas sissetulekuid. Keskmisest veidi sagedamini laekub palk sularahas Lõuna-Eestis ning väiksema sissetulekuga ja madalama haridusega inimestel. 

Viipemaksete kasutamine on suurenenud 20 protsendi võrra, seejuures kasutavad seda maksevõimalust suurimate sissetulekutega vastajagrupi esindajad enam kui madalama sissetulekuga küsitletud. Viipemakset võimaldavate maksekaartide osakaal on viimase kahe aastaga kasvanud 28 protsendi võrra. 

Välismaalt kaupade ja teenuste tellimine on viimase kuue aastaga suurenenud 6 protsendi võrra, seejuures keskmisest veidi enam kasutavad veebipoodlemise võimalust Tallinna ja Virumaa elanikud. 

Rahasiirdamisteenuseid, sealhulgas PayPali, Transferwise'i ning Pocopay teenuseid või Omniva rahakaarti kasutas 9 protsenti vastajatest, mida on mõnevõrra enam kui 2017. aastal. Raha ülekandmise teenuseid kasutasid sagedamini mitte-eestlased, regioonide lõikes oli kasutajaid enim Lõuna-Eestis, Tallinnas ja Virumaal. 

Küsitletute hulgas oli kõige levinum Omniva rahasiirde teenus – 46 protsenti vastajatest kasutasid seda viimase aasta jooksul, 25 protsenti kord kuus või sagedamini. 

15 protsenti vastanutest leidis, et sularaha kättesaadavus on viimase aastaga paranenud, samas 10 protsenti vastas, et nende ligipääs sularahale on halvenenud. 

Ühe- ja kahesendiste müntide kaotamist pooldab 59 protsenti vastanutest, 31 protsenti on sentide käibelt eemaldamise vastu. Kõige enam – 47 protsenti – on kaotamisevastaseid seejuures 18–24-aastaste hulgas. 50–59-aastaste hulgas on neid 38 protsenti.

Sularahavaba ühiskonda pooldab 16 protsenti vastanutest, enim pooldavad seda elukorraldust 18–24-aastased noored, tallinlased, enam kui 1000-eurose sissetulekuga inimesed ja mehed. 

Uuringus osales 993 leibkonda ning küsitlused viidi läbi silmast-silma.