Raha, ainult raha: internetis solvamine võib kaasa tuua kopsaka trahvi

Alusetu süüdistamine internetis võib lõppeda korraliku kukrukergitamisega.

FOTO: Phovoir / Scanpix

Eestis on hakatud aina enam koostama nõudekirju internetis avaldatud solvavate või ebakorrektseid fakte sisaldavate kommentaaride eest.

Veebi paisatud kommentaar võib kirjutajale tuua kopsaka nõudekirja, mille tavaliselt esitab end solvatuna tundva isiku advokaat, vahendab advokaadibüroo Hedman Partners. Nõutavad rahasummad ulatuvad tihti tuhandetesse eurodesse.

Hedman Partnersi vandeadvokaadi Urmas Kiige sõnul on tegemist Eestis üha kasvava trendiga. «Sajad inimesed on viimastel kuudel saanud nõudekirju internetis avaldatud kommentaaride eest, mis väidetavalt sisaldasid laimu, solvanguid või ebakorrektseid fakte. Paljudel juhtudel on raha nõutud ka üsna neutraalsete väljaütlemiste eest,» märkis Kiik.

Raha küsimist põhjendatakse nõudekirjades enamasti tekitatud mittevaralise kahjuga, kuna ebaõigete faktiväidete või solvangutega on kommenteeritavale tekitatud ebamugavust või piinlikkust.

Vandeadvokaat Kiige sõnul tasub internetis kommenteerimisel igal juhul meeles pidada, et sõna maksab, nii ka solvavad sõnad ja valefaktid. 2017. aastal oli sellel teemal väljamõistetud hüvitiste keskmiseks suuruseks 2700 eurot. «Eesti kohtupraktika kohaselt on ebakohased hinnangud, mille vulgaarne, mõnitav ja alandav tähendus on keskmisele mõistlikule lugejale arusaadav. Solvavate kommentaaride eest on Eestis välja mõistetud hüvitist alates 100 eurost kuni 10 000 euroni,» selgitas Kiik.

Suuremaid hüvitisi on nõudnud enamasti suure avaliku huviga isikud, kelle õigused võivad valeinformatsiooni avaldamise eest olla rohkem kahjustatud. Kohtud on samuti leidnud, et majanduslikult paremas positsioonis olevalt kahju tekitajalt tuleks üldjuhul välja mõista suurem mittevaralise kahju hüvitis, kuna tagasihoidlik hüvitis ei pruugi motiveerida edaspidi kahju tekitamisest loobuma.

Näiteid Eesti kohtupraktikast

  • Perekooli foorumis avaldasid kasutajad kommentaare, mis sisaldasid hageja kohta ebaõigeid andmeid ja solvanguid. Kohus mõistis hageja kasuks välja 3840 eurot.
     
  • Kommentaari eest «Sadist, jorsid, palun süüdlased leida ja kastreerida, no on pederast» mõisteti välja mittevaraline kahju 1500 eurot.
     
  • Kommentaaride eest «Ketikoer» ja «Oleks parem, kui KAPO oleks pidanud kinni transpordidirektori XXX ja XXXe, kes võtavad süstemaatiliselt altkäemaksu ja kasutavad ametikohta enda huvides altkäemaksu võtmiseks» mõisteti kirjutajalt välja 200 eurot.
     
  • Kostja on saatnud hagejale hulgaliselt halvustava sisuga kirju, nimetades viimast lolliks ja idioodiks. Solvangute eest mõistis kohus välja 200 eurot.
     
  • Kommentaaride eest «Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest… Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud» ning «Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli» mõisteti kirjutajalt välja 2000 eurot.
     
  • Piltide üleslaadimine tööandja poolt loodud failide üleslaadimiskeskkonda ei anna õigust eraelu kajastavaid fotosid kolmandatele isikutele laiali saata. Sellise teo eest mõisteti fotode levitajalt välja 1000 eurot. 
     
  • Poliitiku süüdistamine korruptsioonis. Esitatud tõenditega ei olnud võimalik tõendada väidete vastavust tegelikkusele ning kohus mõistis välja 10 000 eurot.

Mida teha, kui oled saanud nõudekirja?

Esitatud nõudekiri ei kohusta nõutud summat tasuma. Keeldumise korral võib aga vaidlus minna kohtusse, kui nõudekirja esitaja on oma õiguses piisavalt kindel. Arvestama peab sellega, et kohtuvaidlus põhjustab tavaliselt suuri lisakulutusi ja lõpuks hüvitab need kaotanud pool.

Kas oled teo toime pannud? Kas hageja on valinud õige isiku? Eestis on näiteid, kus vastutust on proovitud suunata isikule, kes ei ole kommentaari kirjutanud. Kohtud on sellistel juhtumitel mõistnud vale isiku menetluskulud välja hagejalt.

Kas on võimalik tõendada, kes on teo toime pannud? Tsiviilõiguslikult saab vastutada isik, kes on kommentaari kirjutanud ja avaldanud, mitte isik, kes on internetiühenduse omanik. Eestis on näiteid, kus nõuded on esitatud asutustele, mille internetivõrgust (IP aadressi järgi) on kommentaar tehtud, kuid need nõuded on jäänud rahuldamata.

Kas kommentaar sisaldab ebaõigeid faktiväiteid? Tuleb hinnata, mis on faktiväide ja kas seda on võimalik tõendada.

Kas tegemist on ebakohase väärtushinnangu ehk solvamisega? Oluline on kommentaari tähendus tavakeeles ja kuidas seda mõistab keskmine mõistlik inimene.

Kui tegemist on ebaõige faktiväite või solvamisega, siis proovi heastada olukord, näiteks võta maha kommentaar ja palu avalikult vabandust. Kohus hindab seda kahju hüvitamise suuruse kindlaksmääramisel.

Hinda, mis oleks kahju hüvitise suurus, mida kohus välja mõistaks. Kui oled esitanud solvavaid kommentaare, siis proovi sõlmida kompromiss, mille kohaselt tasud osa nõudest ning esitad vabanduse.

Kui leiad, et nõue ei ole õiglane, kuid teine pool ei tee järeleandmisi, siis valmistu kohtuvaidluseks. Kogu tõendeid nt: kommenteeritud artikkel ja kommentaarid, faktiväidete tõendid, milline on väärtushinnangute tähendus tavakeeles jne.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles