Eesti elanike alkoholitarbimisest aastal 2019: vähem täiskarsklasi, aga ka väiksemad kogused

Tallinn, 21.11.2019. Alkoholikonverents "Vabadus on vastutus". Tallinna Viru hotelli konverentsikeskus.

FOTO: Remo Tõnismäe

Kümne aastaga on Eestis absoluutalkoholi aastane tarbimine täiskasvanud inimese (15+) kohta kukkunud 4,1 liitri võrra, mis kõlab igati positiivse arenguna, kuid tööd alkoholikultuuri arendamisel on teha veel kõvasti. 

21. novembril Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt korraldatud konverentsil «Vabadus on vastutus» tõdeti, et kuigi viimase kümne aasta läbilõikes on eestlaste alkoholi tarbimise harjumused paremuse poole pööranud, on tööd veel palju teha, kuna Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võiks maksimaalne aastas tarbitava 100%-alkoholi kogus elaniku kohta olla 6 liitrit (Eestis on see elaniku kohta 2018. aasta andmetel 8,4 liitrit ja täiskasvanu kohta 10,1 liitrit).

Näiteks avaldas TAI veel, et koguni veerand alaealistest (õpilastest) muretseb oma vanemate alkoholitarvitamise pärast ja peab seda probleemseks. Samuti esinevad depressiooninähud sagedamini just alkoholi liigtarvitajatel. TAI andmetel on Eestis endiselt liiga palju inimesi, kelle nädalane alkoholitarbimine on liialt suur: esinduslikel valimitel põhinevate uuringute põhjal tarvitab 30% meie elanikkonnast alkoholi liigsetes kogustes ning ümardatult 15% tervist otseselt kahjustavates kogustes. Ohtlikes kogustes tarvitavad alkoholi TAI andmetel rohkem mehed - naistega võrredles lausa kaks ja pool korda rohkem.

 

Täiskarsklasi vähem, mõõdukaid joojaid rohkem

Kojunktuuriinstituudi esindaja Marje Josingu sõnul on viimase aastakümnega muutunud suhtumine alkoholi, aga ka inimeste suhtumine oma tarbimisse. Nii tulebki konjunktuuriinstituudi poolt tehtud küsitlustest välja, et aina enam inimesi hindab end mõistlikeks alkoholitarbijateks, samas kui vähenenud on täiskarsklaste arv. Tarbimise poole pealt eelistatakse lahjat alkoholi kangele. Muideks, ainuke alkoholigrupp, mille tarvitamine kasvas 2018. aastal, oli vein, samas kui viina tarbimine on viimase kümne aasta jooksul pidevalt alla läinud. 

Huvitava statistikana toob konjunktuuriinstituut välja, et Soomes müüb kanget alkoholi ametlikult kümme korda vähem kauplusi, kui Eestis. Lätis on kanget alkoholi müüvaid poode aga Eestist veelgi rohkem. Lätist rääkides pärineb Eesti täiskasvanud elaniku poolt keskmiselt aastas joodavast 100 protsendilisest alkoholist ligi kolmandik välismaalt - peamiselt just Lätist. 

 
Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt hindab suurim grupp inimesi praegust alkoholimüügisüsteemi (kella kümnest kümneni) parimaks võimalikuks, kuigi üle veerandi arvas ka, et alkoholi võiks müüa keskööni. Suur muutus on viie aastaga aga toimunud alkoholipoliitika hinnangutes: viie aasta eest veel vähemuses olnud liberaalse poliitika toetajad on tänaseks päevaks enamusse tõusnud. 

Suurusjärgus 5000 inimest hõlmanud küsitluse põhjal ilmnes, et probleemset alkoholitarvitamist esineb rohkem meeste hulgas, v.a. vanuserühmas 16-24. Päris noorte seas (11-15 aastased) on kasvanud aga mitte kunagi alkoholi tarvitanute osakaal mõlema soo esindajate puhul. Rohkem kui 6000 koolinoort hõlmanud küsitluse põhjal pole nii poiste kui ka tüdrukute puhul enam kui 60% kunagi alkoholi tarvitanud.

Konjunktuuriinstituut avaldas ka tabeli, mitu liitrit õlut või viina on läbi aastate teoreetiliselt võimalik olnud Eestis keskmise netokuupalga eest osta. Kõrgendatud aktsiisimaksud on selles vallas selgelt oma töö teinud: keskmise Eesti netokuupalga eest pole kunagi saanud vähem õlut osta ning kuigi viina puhul on olukord viimase kaheksa aasta jooksul stabiilsem olnud, saab ka seda endale kümne aasta taguse ajaga võrreldes vähem lubada.

 

Lätis alkoholi järel käimises pole aga midagi imestusväärset, kuna 2018. aastal saanuks Läti piiripoodidest Eesti netokuupalgaga osta vastavalt 92 liitrit viina (Viru Valge) või 792 liitrit õlut (A LeCoq Premium).

Alkoholinähtavuse kauplustes piiramise esialgne mõju

Meediaagentuuri Inspired Universal McCann esindaja Kaidi Kandla selgitas, et alkoholi nähtavuse piiramisega kauplustes on alkoholi impulssostude arv kahanenud viielt protsendilt kahele ja alkoholi mitte ostma läinud inimesed märkasid seda tunduvalt vähem. Erinevad uuringud on leidnud, et nähtavus stimuleerib tarbimist ja seetõttu muudetigi 2019 juunis alkoholi- ja reklaamiseadust, mille uute reeglite kohaselt peab alkohol olema toidupoodi sisenemisel võimalikult mittenähtav. 

Selle tarbeks on paljud kauplused paigaldanud vaheseinu, paigutanud kaupu ümber, tõstnud esile teisi riiuleid, ning kogunud alkoholitooted kokku ainult ühte sektsiooni. Need muudatused on nähtavad rohkem suurte ja keskmise suurusega kaupluste puhul - väikesed kauplused ja tanklaketid esialgu suuremaid muudatusi sisse pole viinud, suuresti seoses piiratud ruumiga. Näiteks ei ole väikestes kauplustes kadunud alkohol müüjate selja tagant. 

Inspired Universal McCann küsitles ka 15 keskmise ja suurema kaupluse juhatajat, kes kinnitasid, et alkoholimüügist saadava tulu suurus pole alla läinud (siinkohal tuleb muidugi arvesse võtta ka suvel alandatud aktsiisi ja seetõttu odavamat hinda, mis ostjaid meelitas). Positiivse nähtusena märgiti juhatajate poolt poodide organiseeritumat väljanägemist. Negatiivse kõrvalnähtusena oli keskmise suurusega poodides aga kasvanud eraldatud alkoholinurkades varguste arv. 

Kandla sõnas kokkuvõtvalt, et sisse viidud muudatuste eesmärk on pigem pikaajalise iseloomuga, et elimineerida normaalsust, kus alkohol on poelettidel (ja ka tänavalt vaadates) kergesti märgatav ja kõrvuti muu tarbetoidukaubaga.

Ebavõrdne konkurents

Tervise Arengu Instituut ja Terve Eesti SA looja Riina Raudne avaldasid konverentsil arvamust, et reklaami mõistes võisteldakse Eestis ebavõrdses konkurentsis: alkoholitööstusel on selleks kohalikul tasandil kulutada miljoneid eurosid, samas kui terviseorganisatsioonidel pole sellist raha kusagilt reklaamiks võtta. Samuti leiti vestlusringis, kus esinesid Riina Raudne, Tarmo Jüristo aga ka konverentsi külastanud publik, et tervise narratiiv on olnud kuivem (jää koju ja ära mölla) ja seda oli vaja elavdada, kuna alkoholitööstuse jutt ja reklaamid on lihtsalt olnud rõõmsamad. Seepärast lõigi Raudne 2013. aastal kampaania «Joome poole vähem,» mis levitab sõnumit koostegemise rõõmust ja seab üleskutse aega veeta vahvalt ilma alkoholi osaluseta. Raudne muidugi tõdes, et alkoholinorme Eesti ühiskonnas oleks kergem muuta, kui terviseorganisatsioonidel oleks sama palju raha reklaamiks, kui alkoholitööstusel. 

Kantar Emori käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson toonitas samuti, et reklaam tuletab oma olemuselt toodet (ka tootekategooriat) meelde ja tekitab isu. Seetõttu võibki juhtuda, et isegi praeguses olukorras, kus on kasvanud alkovabade õllede ja siidrite promomine, võivad need tekitada tarbijate peas hoopis assotsiatsioone alkohoolsete jookidega, kuna alkovaba õlu tarbimine alkohoolse asemel pole veel Eestis üldtunnustatud normiks. Loogiline järeldus siit on: väljapaistvuse eemaldamine aitab isu tekkimise vastu. 

Normide loomine

Seadusandlus on üks viis, kuidas norme luua. Mõttekoju Praxis juht Tarmo Jüristo avaldas, et normid ongi internaliseeritud seadused ja Riina Raudne lisas, et seadusemuudatuse jõustumise tagajärjel tekib inimestel ajapikku ka soov end ise reguleerida. Küll aga tõdeti, et seadusandlusega loodavad normid peavad olema mõistlikud. Kui uued ettekirjutused on liiga karmid, ei võeta neid omaks, kuna nad tunduvad siis vabaduse piiramisena. 

Tarbimisharjumusi kujundab aga terve kogum norme, nagu selgitas Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller. Muuhulgas mõjutavad tarbijat ja tema tarbimisharjumusi:

⦁ leibkond (leibkonna koosseis, pereelu organiseeritus)

⦁ isiklik elulugu (elukaar, varasem elukogemus, hoiakud ja oskused)

⦁ aeg (elurütmid nagu näiteks töölkäimise aeg ja rutiinid)

⦁ tähendused ja väärtused (mida peetakse normaalsuseks)

⦁ turg ja materiaalne keskkond (kuidas on organiseeritud asjade kättesaadavus)

⦁ raha

Kui on soovi muuta inimeste harjumusi, tuleb järelikult alustada nende igapäevaelu analüüsist ning kustutada eelkõige pingekoldeid, mis annavad aluse liigsele alkoholitarvitamisele.

Kommunikatsioonibüroo PR Partner suhtekorraldaja Ilona Leib leidis omalt poolt, et alkoholiteemat ei tohiks stigmatiseerida ning sellest tuleks igati rääkida. Tema arvates on viimane aeg Eesti ühiskonnas mõelda alkoholikultuuri kujundamisele, kuna keegi ei taha näha maani täis inimesi ega õnnetusjuhtumeid. TAI terviseturunduse keskuse juht Helen Noormets lisas, et alkoholi mittetarvitamine võiks olla aktsepteeritavam valik Eesti ühiskonnas.

Marje Josing aga toonitas avaliku elu tegelaste eeskuju olulisust normide ja ihaldatava elustiili kujundamisel. Ta lisas veel, et kindlasti tuleb suurendada investeeringuid noorte tegevustesse ja vaba aja veetmise lahendustesse, sest iga sent, mis on panustatud noorte harimisse, on väga hea investeering.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back