Pettusekahtlus: Alexela ja Neste pöörasid biotülli
Millised on kütuse biolisandid?

Alexela juht Alan Vaht

FOTO: Eero Vabamägi

Alexela juhatuse liige Alan Vaht väitis nimesid nimetamata, et kütuseturul toimub nahaalne tarbijate petmine. Tõenäoliselt sihtmärgiks olnud Neste sõnul Vaht eksib, sest kõik lisandid pole biokütused.

Vaht kirjutas eelmisel nädalal oma blogipostituses, et osad kütusemüüjad reklaamivad, et nende diislikütuses pole biokomponenti, samas on see tema teada ilmselge vale, kuna konkurentide kütus sisaldab HVOd ehk hüdrogeenitud taimeõli, mis on maailmas üks enimlevinud biokütus. 

Pettus tuleneb tema sõnul Euroopa Liidus kasutatavast kaupade nomenklatuurist, mille kohaselt HVO ja diislikütus lubatakse tarbimisse täpselt sama koodiga. «See täna turul leviv lihtlabane valetamine on tarbijaid tugevalt eksitav, mida peab uurima Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,» ütles ta.

Ehkki Alexela juhatuse liige käis välja karmid süüdistused, ei soostunud ta ühegi konkurendi nime nimetama ega konkreetseid juhtumeid välja tooma.Seetõttu pidaski Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo kahetsusväärseks, et Alexela juhatuse liige Alan Vaht on avalikult välja tulnud sellise süüdistusega praktiliselt kõigi teiste kütusemüüjate suunas.

Realo sõnul on Circle K äri üheks alustalaks klientide usaldus, mille tõestuseks on ka see, et ettevõte on aastaid suurettevõtete maineuuringus saavutanud kõrge koha. «Saan siinkohal kinnitada, et Circle K ei tegele tarbijate petmisega ning mootorikütused meie jaamades vastavad kõigile kvaliteedinõuetele ja kliendid saavad kindlad olla, et ostavad  tooteid, mida neile on ka lubatud,» ütles Realo. «Ehk siis kinnitan, et hetkel müüvad Circle K jaamad arktilist diislikütust, mis ei sisalda biokütust,» lisas ta. 

Vahti kriitika tulebki panna konteksti, kus Alexela on konkurentidest veidi paremal positsioonil. Teatavasti on riik mudinud biokütuse nõude täitmist paindlikumaks. Igas liitris ei pea olema minimaalne nõutud hulk biolisandit, vaid iga kütusefirma täidab keskkonna- ja kliimanõudeid oma äranägemise järgi.

Alexela, kes on investeerinud miljoneid eurosid gaasitanklatesse, täidab selle nõude kodumaise biometaani müügiga. See tähendab, et nad võivad rahulikult kõrvalt täisfossiilseid kütuseid edasi müüa. Need on odavamad ja nende järele on endiselt nõudlus. Teistel Eesti kütusemüüjatel biogaasitanklaid ei ole, mistõttu tuleb neil kliimakohustus täita füüsiliselt diislisse ja bensiini biolisandit segades.

See varieerub 3–10 protsendi vahel. Samas on riik andnud vastukäivaid sõnumeid, kuna vedelkütuse seaduse viimane eelnõu variant sedastab, et kui tarbija soovib 100 protsenti fossiilset kütust, peab kütusemüüja talle seda ka pakkuma.

«Circle K juhina mõistan hukka sellise lahmiva käitumise suurettevõtte juhatuse liikme poolt. Teisalt mõistan aga Alexela esindaja ärritust, sest olukorras, kus on palju vaeva nähtud oma ettevõtte jaoks kasuliku seadusandluse läbi surumisega, on loomulikult kõrged ootused ka selle tulemuste osas – tahaks ju väga olla see ainus kütusemüüja, kes saab konkurentidest erinevalt jätkata omahinnalt soodsamate ja klientide poolt eelistatud fossiilsete kütuste müüki. Paraku kehtib Vedelkütuste seaduses toodud paindlikkus tootesortimendi kujundamisel ka teistele kütusemüüjatele, võimaldades ka neil seaduses toodud nõudeid täita erineval moel,» sõnas Realo.

Neste tunnistab kasutamist 

Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo küll tunnistas HVO kasutamist, kuid ei nõustunud Vahti arvamuses sellega, et too paneb biodiisli ehk FAME ja HVO vahele võrdusmärgi. «Iga lisand ei ole biodiisel,» täpsustas Antamo. «FAME, mis on biodiisli sünonüüm, ei ole sama, mis taastuvtoorainest diislikütus HVO. Esimene neist on välja arendatud 1990ndatel, teine 2010ndatel ning ebaõige on väita, et kuskil nende vahel on hall ala, mis annab võimaluse tarbijatega manipuleerimiseks,» selgitas ta. 

Neste tanklates müüdav diislikütus ei sisalda FAMEt, kuid sisaldab HVOd ja see on Neste sõnul parim keskkonnasõbralik kütus turul. «HVO-d oleme ka lisanud Eestis juba aastast 2017 turul kõrgelt hinnatud diislikütusesse Neste Pro Diesel, mis on saanud klientide poolt väga postiivse vastuvõtu ning mille kasutamine aina kasvab,» rääkis Antamo. 

Neste tanklates müüdava arktilise diislikütuse tankurid on varustatud kleebistega „ei sisalda biodiislit». Vastavate siltidega juhib Neste tähelepanu HVO ja FAME erisusele. Ettevõtte sõnul on «biopaanika» Neste HVO puhul täiesti alusetu ja muretsemiseks pole mingit põhjust. Seda kinnitab ka tõik, et Soome turul on HVO-d kasutatud tõrgeteta kõikides diiselmootoritega autodes juba enam kui kümme aastat ning samuti mitmetes teistes Euroopa ja maailma linnades.  

Antamo nentis, et kütusetootjana on Neste uue põlvkonna taastuvtoorainest diislikütuse HVO tootmisse, testimisse ja arendamisse panustanud enam kui kümme aastat ning tänu Neste poolt toodetud taastuvkütustele jäi eelmisel aastal õhku paiskamata 7,9 miljonit tonni kasvuhoonegaase. «See võrdub 1,2 miljoni keskmise ELi kodaniku aastase süsinikujalajäljega,» märkis Antamo. Ta lisas, et samuti kasvab Soomes, pealinna Helsinki piirkonnas 100% HVO müük hoogsalt ning moodustab kogu diislikütuse müügist juba ca 30%.

Biokütuse viltune kuvand 

Kai Realo sõnul on olukord paraku selline, et seadusandjad ei ole arvestanud vedelkütuse seaduse muudatuse koostamisel tarbijate huve selles osas, et saada üheselt aru, mida ja millal oma kütusepaaki tangitakse.  

«Kuigi valdav osa Eesti kütusetarnijatest oli seadusemuudatuse ettevalmistamise käigus seda meelt, et lihtsuse ja selguse huvides tuleks naaberriikidega sarnaselt kehtestada igas kütuseliitris kohustuslik biokütuse kogus, on jõustumas vedelkütuste seadus, milles Euroopa direktiivides seatud biokütustele seatud eesmärkide saavutamine on puhas matemaatika ja selle tulemusena jääb tarbijatel ka edaspidi selgusetuks kui suur on füüsiline biokütuste osakaal ostetud kütuseliitris ühel või teisel ajahetkel mingi kütusemüüja juures. Ning selline olukord ei ole tarbija petmine, vaid seaduses toodud võimaluste  rakendumine,» selgitas Realo. 

Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo tõdes, et vedelad biokütused on viimase aasta jooksul saanud ajakirjanduses põhjendamatult negatiivse kuvandi. «Kuna Eesti on võtnud eesmärgi ja kohustuse saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, tuleb igal kütuseliigil anda oma panus selle eesmärgi täitmiseks. Teise põlvkonna vedelad biokütused on väiksema CO2 emissiooniga kui näiteks biogaas ning  kehtestatud standarditele vastavad tooted ei põhjusta neid kvaliteediprobleeme, millega hirmutatakse. Ehk siis -  hirmul on suured silmad, sellest ülesaamiseks tuleks aga vaadata, kes neid hirme õhutab ja mis on nende õhutajate motiivid,» lausus Realo kokkuvõtteks.

Mis on FAME?

  • Esimese põlvkonna biodiisel ehk biomassist kütuselisand, milles sisaldub rapsiõli, mistõttu on seda lubatud fossiilsesse kütusesse lisada mitte üle 7 protsendi.
  • Ei talu madalamaid temperatuure (-10 kraadi ja enam).
  • Säilivusaeg on piiratud. 
  • Biodiisli lisandiga kütuse tarbimine on sobiv, kui sõiduk on igapäevases kasutuses ning kütus tarbitakse ära 3 kuni 4 nädalaga talvel või 3 kuuga suveperioodil.

Mis on HVO?

  • Teise põlvkonna parafiinne diislikütus (ei ole biodiisel), keemilistelt ja füüsilistelt omadustelt fossiilse diislikütusega pea identne toode, segunevad hästi (ei kihistu).
  • Külmataluvus hästi kõrge (-37 kraadi).
  • Säilivusaeg HVO ja diislikütuse segul võrdväärne tava diislikütuse omaga, ehk siis kuni 10 aastat.
  • HVO kasutamisele autotööstus mahupiiranguid ei sea. Tootjate poolt on lubatud ka 100 protsendilise HVO diislikütuse kasutamine ja selle kinnituse on oma sõidukite tehnilisse passi tänase seisuga märkinud Agco, Caterpillar, Citroen, Cummins, DAF, Daimler, Deere, Deutz, DS, Ford, Iveco, Isuzu, Iveco, MAN, MTU, Nissan, Peugeot, Opel, Renault, Steyr, Scania, Volvo.
  • Et tegu on küllaltki uue tootega kütusemaailmas, siis seetõttu hulk tootjaid hetkel veel taotleb sertifikaati HVO kütuselisandi kasutamiseks.
  • Antud kütust kasutatakse väga palju nii maismaa kui ka meretranspordis.
  • Samuti kasutatakse antud kütust näiteks ka suurtes serveriparkides ja varugeneraatorites, kus kütust hoiustatakse väga pikalt.
  • HVO tulek kütuseturule tõi lahenduse kitsaskohtadele, mis 1990ndatest pärit FAME puhul olid probleemiks, kuid tegu on täiesti erinevate kütusetoodetega. 

(Allikas: Neste Eesti)

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles