Närviminek korteriühistu koosolekul võib lõppeda rahatrahviga

Korterelamu. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks

Ärritunud korteriomanikud võivad teinekord korteriühistute koosolekutel juhatuse liikmete suunas inetusi pilduda, kuid läbimõtlematult lendu lastud sõnad võivad kaasa tuua karistuse.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi rääkis EKÜLi  ajakirjas Elamu ühest Tallinna Ringkonnakohtu otsusest, kus osapoolteks olid korteriomanik ja sama korteriühistu juhatuse liige, kelle tüli lahvatas lõkkele korteriühistu koosolekul. «Selliseid situatsioone tuleb ette palju, kuid kohtusse jõuavad vaid vähesed juhtumid,» rääkis Mardi.

Antud juhul süüdistas korteriomanik koosolekul juhatuse liiget ühistu arvelt raha varastamises. Süüdistatu otsustas laimajat hageda ning pöördus õigluse jaluleseadmiseks kohtu poole, leides et tema kohta on avaldatud ebaõige faktiväide, mis kahjustas tema mainet ning selle avaldamist ta taluma ei pea. Valeväite avaldamine põhjustas hagejale tema kinnitusel hingelisi kannatusi ja terviseprobleeme.

«Hageja nõudis ebaõige faktiväite esitajalt selle ümberlükkamist aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest KÜ juhatuse avalikul koosolekul, lisaks ka mittevaralise kahju hüvitamist sellisel moel, nagu kohus oma äranägemise järgi õigeks peab,» vahendas Mardi. Inimene, kes süüdistuse lendu lasi, kirjutas aga selgituseks, et tema avaldas vaid soovi piirata KÜ juhatuse liikmete ligipääsu KÜ arveldusarvele, vältimaks raha raiskamist ja pidas öelduga silmas hoopis üht eelmise juhatuse liiget. «Ehk siis inimene üritas end n-ö puhtaks pesta, väites et rääkis hoopis kellestki teisest,» selgitas Mardi.

Kohus võttis ütlusi ka teistelt koosolekul viibinud inimestelt. «Pärast tunnistuste vaagimist jõudis kohus seisukohale, et süüdistatav siiski avaldas hageja kohta süüdistuse raha varastamises ning kohustas teda avaldama ühistu koosolekul valeväite ümberlükkamise,» rääkis Mardi. «Kohus leidis, et kuna vargust peetakse taunitavaks teoks, kahjustab selline süüdistus juhul, kui isik pole vargust toime pannud, tema mainet. Kuna süüdistuse lendu lasknud inimene ei suutnud ka tõendada, et mainitud juhatuse liige võttis ühistu arvelt seadusliku aluseta välja sularaha, on tegemist ebaõige faktiväitega,» selgitas Mardi otsuse tagamaid. «Mainet rikkuva valeväite avaldamisega rikkus süüdistatav teise inimese isiklikku õigust ja tekitas talle õigusvastaselt kahju.»

Kuigi KÜ juhatuse liikmed peavad arvestama, et korteriomanikud võivad nende tegevust kritiseerida, siis kellegi süüdistamine raha varguses pole enam kriitika, mida peaks taluma, kinnitas Mardi. «Kohtu hinnangul pidi süüdistatav mõistma, et teise inimese kohta ebaõige faktiväite avaldamine kahjustab selle inimese mainet,» sõnas ta. Kohus oli ka seisukohal, et hagejale tuleb hüvitada mittevaraline kahju 400 euro ulatuses.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles