Uuring: Eesti slaavlased suhtuvad jõuludesse leigemalt, kui eestlased

Eesti elanikest vähemalt pooled tähistavad jõule pereringis.

FOTO: Pexels

Kantar Emori poolt läbi viidud ja ligi 1200 eestimaalast hõlmanud jõulu-uuringust selgus, et peaaegu kõik küsitletud eestlastest tähistavad jõule, samas kui ligi veerand mitte-eestlastest seda ei tee. Samas, kui juba tähistatakse, siis kinkide tegemisel on kohalikud mitte-eestlased suurema pealehakkamisega.

Vaid 30 protsenti mitte-eestlastest tähistab jõule õigeusu kalendri järgi 7. jaanuaril, seevastu peavad ligi pooled Eesti slaavlastest jõule 24. detsembril, selgub Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust. Palju suuremad rahvuslikud erinevused ilmnevad aga kingisaajate ja kuuse valikul.

Muust rahvusest eestimaalaste küsitlemise tulemusena selgus, et 24 protsenti neist ei kavatse jõule üldse mingit moodi tähistada. Eestlaste hulgas on selliseid inimesi küsitletute hulgas vaid kuus protsenti. Kantar Emori konsultandi Karin Preegeli kinnitusel on keeruline vastata küsimusele, miks on jõuludesse leigelt suhtujaid valdavalt slaavlastest mitte-eestlaste hulgas sedavõrd palju. «Ma ei välistaks siin teatud identiteedimuutusi, mis võivad seisneda selles, et vana kalendri järgi peetavatest pühadest on hakatud mõnevõrra kaugenema, samal ajal aga pole paljud veel omaks võtnud ka läänemaailma jõulupühi,» ütles Preegel. «On siiski selgelt näha, et kaalukauss on kaldumas 24. detsembri poole. Ometi tähistab mitte-eestlastest 40 protsenti jõule endiselt mitmel päeval nii detsembris kui ka jaanuaris. Ka iga neljas eestlane tähistab jõule mitmel päeval, küll aga eelkõige ajavahemikus 24.–26. detsember,» kommenteeris Preegel uuringu leide.

Mitte-eestlaste kingisaajate ring on aga küsitletute hulgas oluliselt laiem kui eestlastel. Kingitusi tehakse lisaks oma pere lastele, elukaaslasele ja lapseealistele sugulastele sagedamini ka sõpradele ja nende lastele ning töökaaslastele ja sugulastele. Sõpradele teeb kingituse 18 protsenti küsitletud eestlastest ja 38 protsenti muust rahvusest inimestest. Tuleb aga ka arvestada, et jõulude tähistamine mitmel korral tingibki tehtavate kingituste suurema hulga.

Slaavlased eelistavad kunstkuuske

Eestlased ja siinsed slaavlased omavad erinevaid eelistusi jõulupuu suhtes – kui suurusjärgus pooltel eestlastest on jõuluajal toas looduslik kuusepuu, siis mitte-eestlastest 52 protsendil kunstlik. Preegeli sõnul võib see olla seotud rahvuste erineva taustaga. «Väga suur osa Eesti venekeelsetest inimestest elab linnades ja kortermajades, sellal kui valdaval osal eestlastest on juured endiselt maal ja loodusliku kuuse majjatoomist peetakse paljudes peredes kohustuslikuks traditsiooniks,» märkis ta. 

 

Väsinud ja stressis paljulapselised pered

Kuigi ka vanemaealiste hulgas oli neid, kelles jõuludele mõtlemine masendust või stressi tekitas, siis kõige tuntavam oli see kolme ja enama lapsega perede liikmetes – tervelt 18 protsenti kinnitas, et on stressis, ja teist samapalju on väsinud. Väsinuid, masenduses või stressis olijaid on keskmisest enam ka madalama sissetulekuga peredes. Preegeli kinnitusel on paljulapseliste perede vanemate suurem stress ja kurnatus mõistetavad: «Jõulud ja pühade tähistamine on eriti oluline lastega peredes, suurema tõenäosusega leiab sealt jõulupuu ning lasteta peredest sagedamini võtavad lastega pered ette sõidu enda või elukaaslase/abikaasa vanemate või vanavanemate juurde,» märkis ta. «Suuremad on ka kulutused kingitustele, sest ka saajaid on rohkem. Eks kõik need ettevalmistused ja vaev tekitavadki rohkem pinget.»

Valdavalt toob jõuluaeg rahu

Enamasti valdavad inimesi jõuludega seoses siiski positiivsed emotsioonid ning ligi pooled inimesed kasutavad jõuludega seonduva emotsiooni kirjeldamiseks sõna «rahulik». Veerand 15–34 aastastest on põnevil ja ootusärevad, 50-aastased ja vanemad mainivad aga sagedamini nostalgiatunnet.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back