Uskumatu: inimesed annavad petistele raha ka panga hoiatustest hoolimata (8)
8. jaanuar 2020, 11:17
SEB kinnitusel on tulnud ette olukordi, kus pank edastab kliendile info investeerimiskelmide maksepettusest, kuid inimene teeb makse sellest hoolimata. «Inimesed ei lase ennast ümber veenda,» tõdes panga kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.
Seoses hiljutise investeerimiskelmusega, kus Raplamaa inimeselt peteti välja üle poole miljoni euro, tekkis küsimus, kas nii suurte summade liikumine kahtlastele isikutele pankades küsimusi ei tekita.
«SEB poole pealt saame kinnitada, et me võtame üsna sageli klientidega ühendust ja üheks põhjuseks on tõesti erakorraliselt suured maksed. Samas, viimasel ajal on meil tulnud ette ka olukordi, kus meie, teades, et tegu on maksepettusega, edastame selle info kliendile, kuid ta ikkagi teeb makse ära. Inimesed ei lase ennast ümber veenda,» rääkis SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.
«Teine võimalus on see, et makse on tehtud mitmes väiksemas summas. Sellisel juhul on pettust raskem tuvastada ja võib juhtuda, et pank ei võta kliendiga ühendust,» lisas Piilmann.
Tema sõnul on viimasel ajal olnud ka juhtumeid, kus petturid kasutavad kohalike suurpankade logosid, et näidata justkui koostööd, mis ajab inimesi segadusse. SEB kinnitusel sellist koostööd loomulikult ei tehta.
«Mis puudutab suuri summasid, siis need alati äratavad meie tähelepanu. Helistame ka klientidele, et saada kinnitust, et tegu on ikka nende tehtud maksega ning tavaliselt kinnitavad kliendid tõesti, et see on nende tehtud makse,» rääkis SEB kommunikatsioonijuht.
Lisaks ei saa SEB internetipangas päevalimiiti korraga tõsta suuremaks kui 4000 eurot päevas.
«Paralleelselt toimuvad samuti ka petuskeemidest ajendatud maksed kaardimaksetena ning ka nende puhul tehakse tehingud väikestes summades, kuna limiidid ei võimalda suuri maksed ühe korraga kanda. Kui tehingud on kliendi jaoks tavatud, helistame ja täpsustame need üle, ja viimase aja probleemide tõttu soovitame tungivalt enne investeerimist kontrollida kaupmehe tausta,» rääkis Piilmann.
«Kahjuks peab ütlema, et tugevalt autenditud kaardimakseid (kliendi enda kinnitatud makseid) investeerimistehingute puhul tagantjärgi tagasinõudena vaidlustada ei saa,» lisas ta.
Raplamaal langes hiljuti üks inimene investeerimiskelmuse ohvriks, teatas Lääne prefektuur eile.
Esmaspäeval algatati kriminaalmenetlus, et uurida juhtumit, kus eelmise aasta novembris pakkus vene keelt kõnelev mees telefoni teel Raplamaal elavale isikule investeerimisvõimalust. Ohvrit juhendas telefoni teel kaks inimest ning nende nõudmisel ja näpunäidete põhjal kandiski ta oma raha välismaisele kontole, millele temal enam ligipääsu ei ole.
Skeemiga tekitati isikule kahju üle 500 000 euro.
Lääne ringkonnaprokuratuur alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku kelmust käsitleva paragrahvi alusel.