Investeerimiskelmi ohvri esimene päästerõngas on pank

Investeerimiskelmuse ohvrid peaksid võimalikult kiiresti teavitama panka ja politseid.

FOTO: Sander Ilvest

Investeerimiskelmuse ohver peaks võimalikult kiiresti võtma ühendust pangaga, sest pankadel on väga kiire teavituse korral võimalik juba sooritatud makseid koostöös saaja pangaga tagasi kutsuda. Kuid kui raha on petturi kontole jõudnud, siis on juba hilja.

Seoses investeerimiskelmuste lainega ning hiljutise juhtumiga, kus Raplamaa inimeselt peteti välja üle poole miljoni euro, kutsuvad pangad üles kliente olema tähelepanelikud. 

Eraisikute makselimiidid võivad piirata kelmide tegevust. Swedbanki finantskuritegude vastase üksuse juht Indrek Tibar selgitas, et kui klient pöördub panga poole sooviga limiiti suurendada ning tema maksekäitumine erineb tavapärasest ja mõni asjaolu viitab võimalikule pettusele, püüab pank saada kliendilt täpsemaid selgitusi.

«Kui selgitus siiski võimalikku pettusekahtlust ei kõrvalda, saame kliendi kaitseks makselimiitide suurendamisest ja makse teostamisest keelduda. Sageli püütakse kliendile olukorda selgitada ning võimalikule pettusele tähelepanu juhtida. Kuid loomulikult võib petturite ohvriks langeda ka oluliselt väiksemate summadega,» ütles Tibar. Ta tõi näiteks, et investeerimispettuste puhul võivad maksed olla tehtud väiksemates summades pikema perioodi jooksul, kasutades tehingute tegemiseks erinevaid panku ja kontosid. 

Kui inimene avastab, et ta on langenud pettuse ohvriks, tasub esimese asjana pöörduda oma panga poole ning uurida, kas on veel võimalik makset tagasi kutsuda. «Mida kiiremini info panka jõuab, seda suurem on tõenäosus, et pangal õnnestub maksesaaja pangaga saavutada kokkulepe makse tagasikutsumise või blokeerimise osas. Samuti tuleb kindlasti kohe informeerida ka politseid, kuna makse tagasisaatmise eeltingimuseks võib olla ka ametliku kuriteo menetluse toimumine,» ütles Tibar. Samas, kui raha on juba petturi kontole jõudnud ja sealt edasi liikunud, on kahju korvamise tõenäosus väga väike.

Kõik, mis hiilgab, pole kuld

Tibar paneb südamele, et alati tasub olla ettevaatlik liiga heade pakkumistega, sest suur osa neist on pettuslikud. Olgu see siis tavahinnast kordades soodsam pakkumine internetis või telefoni teel tehtud atraktiivne investeerimispakkumine. «Alati tasub uurida teenusepakkuja tausta. Investeerimispakkumiste puhul võiks ka suure tulu teenimise lubadus teha inimest ettevaatlikuks. Tasub meeles pidada, et börsil ei ole võimalik garanteerida tulu teenimist,» rõhutas ta.

Oluline on Tibari sõnul tähele panna, et investeerimisvõimalusena reklaamitav ei pruugi sugugi tegelikult investeerimist tähendada. «See võib olla hoopis osa mõnest püramiidskeemist või muust pettusest, kus heausksetelt inimestelt raha välja petetakse. Ärge uskuge ka pakkumise eksklusiivsust. Küsige endalt, miks just teile peaks see pakkumine tulema? Helistajalt tasub küsida, kellele nad enda arvates helistavad ja kui adekvaatset vastust ei tule, siis tasub pakkumine kohe tagasi lükata. Samuti, kui ei õnnestu väidetava hea võimaluse pakkujat tuvastada või tema kohta internetist mingitki infot hankida, siis tuleks säärasest pakkumisest kaarega mööda käia,» ütles Tibar.

Ära jaga isikuandmeid ja paroole

Tibar rõhutas, et ükski usaldusväärne ettevõte ei küsi võõralt inimeselt telefoni teel isikuandmeid, paroole või kaardiandmeid. «Kui inimene neid jagab, annab ta sisuliselt kolmandale isikule ligipääsu oma rahalistele vahenditele. Samuti ärge kinnitage mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardiga ühtegi toimingut, mida te pole ise alustanud. Seda eirates võite enese teadmata anda kurjategijatele võimaluse oma kontole ligi pääseda,» ütles ta.

Samuti juhtis Tibar tähelepanu, et investeerimispakkumistega kõnesid on tehtud nii välismaa numbritelt kui ka Eesti numbritelt, kuid viimase puhul kuvatakse seda koos suunakoodiga (+372), mida muidu Eesti numbrilt helistades ei näidata. See tähendab, et tegemist on n-ö ostetud numbriga ja tegelikult tuleb kõne teisest riigist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles