iDeal kampaania

Netflixi maratonid kahjustavad keskkonda

Voogedastusteenuse Netflix kasutamine rüperaalil. Streaming service Netflix on a laptop.

FOTO: Imago images / Waldmüller / Scanpix

Kanada riiklik uudisteportaal CBC kirjutas, kuidas voogedastusplatvormid nagu Netflix ja Amazon Prime nõuavad oma teenuse osutamiseks palju andmemahtu. See omakorda eeldab võimsate serveriparkide olemasolu, mis kasutavad suurtes kogustes energiat.

Me kasutame aina rohkem ja rohkem nutiseadmeid. Järgmise kümnendi eelvaates on nn asjade internet – erinevad seadmed on omavahel ühenduses ja automaatselt kaugjuhitavad – ja see on üks peamisi võtmesõnu ja valdkond, mille kiiret arengut eeldatakse. Nutiseadmed aga vajavad andmete töötlemiseks ja edastamiseks andmemahtu, millega varustavad neid serverid, mis aga vajavad töötamiseks suurel hulgal energiat. 

CBC konsulteeris kasutatava energiamahu suhtes Huawei arendusosakonna eksperdi, rootslase Anders Andraega, kelle hinnangul kasutavad maailma andmekeskused järgmisel aastal umbes 651 teravatt-tundi elektrit. Võrdluseks: umbes sama palju elektrienergiat toodab terve Kanada energeetikasektor ühes aastas, ning 2018. aastal toodeti Eestis 10,6 teravatt-tundi elektrit. 

Andrae hinnangul ei ole selles vallas olukord paranemas, vaid tema kalkulatsioonide kohaselt, mis avaldati teadusajakirjas International Journal of Green Technology, kahekordistub andmekeskuste energiavajadus järgmise kümnendi jooksul, neelates aastaks 2030 11% kogu toodetavast elektrienergiast. 

Suurimad andmemahu tarbijad on inimeste tarbimisharjumusi ilmselt igaveseks muutnud voogedastusteenused, nagu Netflix ja Amazon Prime. Videote netivahendusel vaatamine võtab enda alla 60% kogu interneti andmeliiklusest ning selle teenuse populaarsus aina kasvab. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor tervikuna aga on vastutav kahe kuni kolme protsendi globaalselt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside eest aastas, olles selles vallas samal tasemel paljukritiseeritud lennundussektoriga. 

Lubadused rohelisemaks tulevikuks

Erinevad suured tehnoloogiaettevõtted on aga enda sõnutsi aina enam rõhku panemas taastuvate energiaallikate kasutamisele. Amazoni Web Services, mis pakub andmetöötlemist teistele firmadele, kinnitas omalt poolt, et 2018. aastal kasutati teenuse pakkumisel esmakordselt üle 50% taastuvallikatest pärinevat energiat. Tulevikus on ettevõttel plaan üle minna täielikult taastuvenergiale. 

Digital Reality, mis haldab erinevaid andmekeskusi üle maailma ja kelle klientide hulka kuulub näiteks ka Facebook, sõnas, et energiasäästvamate lahenduste väljatöötamine on hädavajalik ning uute andmekeskuste rajamisel hinnatakse rajamispaiga võimalusi taastuvenergia lahenduste kasutamiseks. Näitena tõi firma oma Torontos töötava asutuse, kus kasutatakse kohalikku kliimat, et jahutada kuumenevaid serveriruume (kompleksi katusele on ehitatud ventilatsioonisüsteemid, mille abil suunatakse jahedat õhku serveriruumidesse). Ka teised külmema kliimaga asukohad on seetõttu serveriparkide ehitamiseks head kohad ja näiteks nii Iirimaal kui ka Islandil on tehnoloogiasektorisse aktiivselt investeeritud, et andmekeskuste rajajaid meelitada. Ka Eestisse, täpsemalt Saue valda kerkib varsti Baltikumi suurim andmekeskus, milletaolist siinmail pole varem olnud. Andmekeskus peaks valmis saama 2021. aasta teises kvartalis.

Et vähendada ökoloogilist jalajälge, murravad tehnoloogiaettevõtted pead teistegi lahenduste üle. Välja on käidud näiteks plaan töötada tehnoloogia kallal, mis lubaks serveriparkides tekkivat soojust talletada ja potentsiaalselt taaskasutada, ning loomulikult töötatakse ka selle nimel, et arendada andmete edastamise mahte ja kiirust, tänu millele saaks kokku hoida energiakulu arvelt. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles