Kaitsevägi võib mobiliseerida sinu auto

Teade riigikaitselise sundkoormise määramise menetluse algatamisest.

FOTO: Tairo Lutter

2018. aastal langetati otsus, mille kohaselt võib kaitsevägi vajadusel omandada juriidilise või füüsilise isiku transpordivahendi sundkoormisega, kui selleks tekib vajadus kõrgendatud kaitsevalmiduse-, mobilisatsiooni-, demobilisatsiooni- või sõjaolukorras. 

Kaitseressursside ameti (KRA) läbiviidavad sundkoormised jagunevad ametlikult neljaks alaliigiks (sundvõõrandamiseks, sundkasutuseks, sundvalduseks ja veokohustuseks), kuid lihtsustatult tähendab KRA sundkoormise kohustus igal juhul oma eramasina loovutamist riigile, kui hinnatakse, et seda läheb vaja riigikaitse otstarbeks. Sundkoormise teated (ehk kelle käest sõidukit soovitakse) väljastatakse rahuajal.

Valitsuse korraldusel peab KRA sundkoormama umbkaudu 3000 erasõidukit, mille hulgas on nii veoautosid, haagiseid, traktoreid, tõstukeid, maastureid, mootorrattaid kui ka ATVsid – kõiksugu masinaid, mida võiks sõjategevuses vaja minna. 

15 päeva jooksul alates koormisotsuse saamisest on sõiduki ehk vara omanikul õigus esitada vastuväiteid ja 30 päeva jooksul on võimalik sundkoormise otsust vaidlustada, pöördudes sundkoormise määranud asutuse poole. Kui tegemist ei ole aga rahuajaga, siis kehtivad sundkoormise määramise ja sundkoormise täitmise otsuse toimetamisel erandid – neid võib kätte toimetada igal ajal ja igas kohas. 

Millistel alustel võib koormisotsusest pääseda ja millistel mitte, sellele KRA ühetimõistetavat vastust ei andnud. «Kõik asjaolud kaalutakse läbi haldusmenetluse raames. Praeguseks oleme suutnud oma valimisse leida just niisuguseid sõidukeid, mis vastavad igati kaitseväe vajadustele. Samuti oleme menetluse raames põhjendanud oma vajadusi piisavalt. Käesolevaks hetkeks ühtegi vaidlustust kohtusse ei ole jõudnud,» andis Postimehe päringule vastuseks KRA mobilisatsiooniressursside osakonna juhataja Alo Aulik. 

Sundkoormatud vara omaniku õigused:

⦁ Saada oma vara tagasi.

⦁ Keelduda vara vastuvõtmisest, kui see on muutunud kasutuskõlbmatuks.

⦁ Nõuda varale tekitatud kahju korral varalise kahju hüvitamist juhul, kui see ei tekkinud sõjategevuse tõttu. See tähendab, et kui vara hävineb või kaotab väärtust otseses sõjategevuses, ei saa vara omanik selle eest kompensatsiooni. Konkreetsele küsimusele, miks täpselt ei saa isik kompensatsiooni sõjaolukorras hävinud masina eest, vastas KRA, et «mis puudutab kaitseväe võimeid ja vajadusi, oleme selgitanud korduvalt.»

Antud olukorda aitab väheke selgitada riigivastutuse seaduse paragrahv 13, mille kohaselt «avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.»

⦁ Saada hüvist või pensioni, kui sundkoormise täitmine (veokohustus) põhjustas osalise või puuduva töövõime. Kui sundkoormise täitmine tõi kaasa omaniku/valdaja surma, siis makstakse hüvist või pensioni tema lähedastele.

Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kuuluvad rahu ajal määratud sundkoormised täitmisele täiendava meeldetuletuseta, aga kõrgendatud valmisoleku, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustatakse nende täitmine haldusakti või üldkorraldusega. Sundoormise korras loovutatav sõiduk peab üleandmisel olema täismahus tangitud, tehniliselt korras  ja olema täiustatud varustuse, tööriistade ja muude sundkasutusele võtmise otsuses ettenähtud vahenditega. Varustuse all ei mõelda siiski mingeid eraldi hangitavaid vahendeid, vaid Alo Auliku sõnul mõeldakse selle all ka masinate olmeolukordades kasutatavaid lisasid. Ekskavaatoril näiteks kopp, veoautol koormakinnituse rihmad või ketid, kahveltõstukitel tõstevahendid jne. 

Kui masina üleandmisel on mõni neist nõuetest puudulik, võib nõuda selle puuduse parandamist omaniku kulul. 

Lisaks masinale endale võib KRA nõuda ka selle omanikku või meeskonda seda kuni seitsme ööpäeva vältel juhtima või hooldama. Toitlustamise sel ajal tagab kaitsevägi. Isiku tööandja peab sellises olukorras sõiduki omanikule tagama keskmise töötasu, mille hiljem hüvitab tööandjale sundkasutust nõudnud asutus. 

Rahu ajal koormist mitte mingil moel ei rakendata, tegemist on nõudega, mis n-ö aktiveerub sõjaolukorras.  

Esialgu on KRA kinnitusel sundkoormiste täitmisel põhifookusesse asetatud juriidilised isikud ehk majandustegevusega seotud entiteedid. Selgituseks: juriidiline isik on majanduslik konstruktsioon. Füüsilise isikuna teda otseselt ei eksisteeri, vaid ta on eraelutu, äriajalooga ja kontaktandmetega n-ö kest, kellele füüsiline isik annab üksnes aju ja käe, nagu seisab inforegistri seletuses. 

Alo Aulik sõnas veel selgituseks, et sundkoormisele on tulnud palju positiivset tagasisidet. «Oleme siiani seisukohal, et sundkoormamine on üks heidutuse elemente ja väga paljud Eestis tegutsevad rahvusvahelised ettevõtted, nagu pangad, liisingfirmad ja muidugi Eesti kapitalil baseeruvad ettevõtted saavad aru selle toimingu vajadusest ning panustavad sellesse suure au ja uhkusega.»

Kui sundkoormine toimub, siis üleantava vara väärtuse hindamisel võetakse aluseks selle hinnanguline väärtus üleandmise hetkel, mis fikseeritakse kohapeal üleandmise/vastuvõtmise aktis.

Juhul kui sundkoormatud sõiduk vahetab omanikku või kustutatakse liiklusregistrist, arvatakse see välja ka sundkoormatud vara hulgast ja otsus tühistatakse. Sundkoormatud masina omanikuvahetusest tuleb KRAd tingimata teavitada. Samuti tuleb kindlasti teavitada KRAd, kui sundkoormatud vara on muutunud kasutuskõlbmatuks.

Miks aga sundkoormine üldse käiku on võetud? «See on laiapindse riigikaitse üks tahke. Oleme riigina jõudnud sellesse faasi, et ka see asi tuleb ära kaardistada,» sõnas vastuseks Alo Aulik. Veelgi detailsemalt saab sundkoormisest lugeda SIIT.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles