Brexit on käes: mis nüüd muutub?

Brexiti illustratsioon.

FOTO: Kenzo Tribouillard/AFP/Scanpix

Täna südaööl lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust, üleminekuajaga 2020. aasta lõpuni. Mis sellega seoses muutub?

Lühike vastus on, et kuni 2020. aasta lõpuni ei muutu tavakodaniku jaoks seadusandluses midagi, kuna üleminekuajal säilivad Ühendkuningriigis Euroopa Liidu kodanike õigused. Majandussuhteid EL-i ja Ühendkuningriigi vahel jäävad 2020. aasta lõpuni reguleerima olemasolevad EL-i reeglid.

ÜK-s elades on peamine end ametlikult registreerida, mida saab juba teha ja mille kohta leiab täpsemat (ingliskeelset) infot SIIN

Reisimine

Kuni 31. detsembrini kehtivad Ühendkuningriiki reisimisel kodanikele jätkuvalt Euroopa Liidu õigused. Teisisõnu: riiki sisenemisel dokumendikontrollis midagi ei muutu, samuti kehtib EL-i ravikindlustuskaart. Pärast selle aasta 31. detsembrit hakkab aga ÜK-s Euroopa reisijate jaoks kehtima kolmandate riikide ehk EL-i väliste riikide reeglistik. 

Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi (MKM) andmete kohaselt on Euroopa Liidul kavas Briti kodanikele kehtestada lühiajaliseks viibimiseks EL-i riikides viisavabadus, eeldusel, et ÜK vastab samaga. «Sellisel juhul saaksid Euroopa Liidu kodanikud reisimisel viibida Ühendkuningriigis (ja vastupidi) 90 päeva 180 päeva jooksul,» on selgitatud MKM-i veebilehel.

Lennureiside suhtes on välisministeeriumi kinnitusel tehtud pingutusi, et liiklus jääks mahuliselt samaks, ent meeles tasub pidada, et kui lende peaks tühistatama lennuettevõtjast mitteolenevatel põhjustel, saab reisija nõuda pileti hinna hüvitamist nii, nagu seni. 

Peale 31. detsembrit ÜK-sse lennates on vajalik kaasa võtta pass. 

Elamine ja töötamine

Ülemkinekuaasta jooksul midagi ei muutu, end peab aga kindlasti Ühendkuningriigis korralikult registreerima, kui seda veel tehtud pole (link siin). Inimesed, kes on ÜK-s elanud üle viie aasta, saavad taotleda staatust settled ehk sisseseadnu, kelle õigused ÜK-s elada, töötada, ravikindlustust saada jne peaksid olema tagatud elu lõpuni.

Kes on ÜK-s elanud vähem kui viis aastat, saab taotleda staatust pre-settled ehk  sisseseadev. Selles staatuses olles tohib ÜK-s elada ja töötada kuni viis aastat, peale mida peakski juba taotlema sisseseadnud staatust. Pre-settled staatusesse saab kandideerida inimene, kes on kolinud ÜK-sse enne 31. detsembrit. 

Nendesse staatustesse kandideerimisel tuleb tõendada oma alalist resideerumist ÜK-s. Selleks tuleb esitada kas oma riikliku kindlustuse number, püsiva residentsuse dokument või tähtajatu viibimise kinnitus. 

Üliõpilastele

Mis puudutab ÜK-sse vahetusüliõpilaseks minemist pärast Brexitit, siis sellel tandril on täpsemad lepingud veel sõlmimata. Kuni aasta lõpuni miskit ei muutu ja 2020. aasta jooksul oma vahetust alustanud üliõpilane saab selle kindlasti lõpule viia. Oluline on meeles pidada, et õppemaksu ja muid ülikoolisiseseid tingimusi jääb reguleerima õpilase ja ülikooli vahel sõlmitud leping. 

Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna asejuhataja Anu Peljo täpsustas lisaks, et need tudengid, kes iseseisvalt ÜK tasemeõppesse lähevad (või seal juba õpivad), peaksid jälgima, millised tingimused seatakse välisriikidest tulnud üliõpilastele peale üleminekuperioodi lõppu. Silmas tuleks kindlasti pidada viisa, elamisloa, tervisekindlustuse jmt suhtes toimuvaid arenguid üleminekuaasta jooksul. 

Telekom

Euroopa Liidus on 2017. aastast mobiilse andmeside kasutamine igal pool ilma lisatasudeta ehk samasuguse tasu eest, nagu koduriigis. Ühendkuningriigis saab aga peale üleminekuperioodi rändlustasusid EL-i liikmetele kehtestada, kui ÜK seda teha otsustab, ehk et seal võivad kõnede ja mobiilse interneti hinnad kasutaja jaoks tõusta. Sel puhul on aga kasutaja sideoperaatoril kohustus klienti kõrgematest tasudest SMS-iga teavitada. 

Kaupade tellimine Ühendkuningriigist

Peale 31. detsembrit muutub kaubanduses palju, kuna ÜK muutub Euroopa Liidu jaoks «kolmandaks riigiks», mis tähendab, et sealt tellitavatele asjadele hakkavad kehtima ka vastavad tolli- ja aktsiisimaksud. 

Tarbijate jaoks tähendab see piltlikult seda, et ÜK-st kauba tellimisele hakkavad rakenduma samasugused reeglid, nagu näiteks Hiinast tellides: käibemaks, tollimaks, aktsiis ja muud tolliformaalsused. Kauba saajatel tuleb lisatasu maksta siis, kui kaup on jõudnud Eestisse – enne lisatasu maksmist seda lõplikult kohale ei toimetata. 

Ühendkuningriigi Euroopa Liidu vaatepunktist kolmandaks riigiks muutumisel tuleb kaup tollis deklareerida ja tasuda sellelt käibemaks, kui selle väärtus ületab 22, aga mitte 150 eurot. Üle 150 euro väärtuses saadetise korral tuleb tasuda tolli- ja käibemaks. 

Tellimisel tuleks pärast 31. detsembrit tähelepanu pöörata ostutingimustele, kuna osa kauplejaid pakub transporditeenuse osana ka tollivormistust. Kui tellimisel on tasutud ainult kauba ja transpordi eest, siis peab olema valmis, et kaup tuleb tollis deklareerida. Seda saab teha ise maksu- ja tolliameti veebikeskkonnas e-MTA. Teine võimalus on tellida paki saabumisel tasuline deklareerimisteenus kullerfirmalt või postiteenuse pakkujalt (nt Omniva). 

Samuti on kriitiline meeles pidada, et Ühendkuningriigi kauplejalt ostmisel tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega, sest kui lepingu täitmisega peaks probleeme tekkima, ei saa Eesti tarbijakaitse tellijat esialgsete eelduste kohaselt aidata ja vaidluste puhul peab pöörduma juba ÜK õigusorganite poole.

«Samas võib olukord veel muutuda. Näiteks Norra ja Islandiga on eraldi kokkulepped piiriüleste kaebuste lahendamiseks, kuna nemad on direktiivide ja regulatsioonidega nõustunud,» täpsustas TTJA kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles