Eksperdid selgitavad: millised on sagedased vead korstna puhastamisel?

Korsten.

FOTO: Marko Saarm

Korstnaeksperdid Aleksander Ljubajev ja Jaanus Variku rääkisid, mis on peamised vead, mida inimesed korstent pühkides teevad. 

Kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme ei tohi ise pühkida, vaid seda peab korra aastas tegema üksnes kutseline korstnapühkija. Eramaja korstent võib puhastada aga ka majaomanik ise, ent vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda siiski seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. See, et kord viie aasta jooksul tuleb eramajja kutsuda korstnapühkja, ei tähenda aga kindlasti, et neli aastat võib olla korsten puhastamata, selgitasid MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees ja korstnapühkja Aleksander Ljubajev ning moodulkorstnate tootja Schiedeli müügijuht Jaanus Variku. 

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme aga kord aastas. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas.

Lisaks korstnapühkimisele tuleb enne iga kütteperioodi algust üle kontrollida ka kütteseadmed: ahjud, pliidid, kaminad ja keskküttekatlad. 

Keerukad kohad jäävad amatööril pühkimata

Nii korstnapühkija kui ka pottsepa kutsetunnistust omava Aleksandr Ljubajevi sõnul on majaomaniku enda tehtud korstnapühkimise kõige sagedasem viga töö puudulik kvaliteet. «Esiteks ei hõlma korstnapühkimine ainult korstna puhastamist, mis on suhteliselt lihtne,» rääkis Ljubajev. «Puhtaks tuleb saada kogu küttesüsteem ning kütteseadmed nagu ahjud, pliidid, soojamüürid. Neis on palju n-ö nurgataguseid, mille puhastamisega kiputakse ise pühkides hätta jääma. Kui inimene ütleb mind kohale tellides, et on ise neli aastat korstent pühkinud, siis planeerin lähtuvalt enda kogemustest tööle 1,5–2 korda suurema ajakulu.»

MTÜ Eesti Pottsepad juhatuse esimees ja korstnapühkja Aleksander Ljubajev.

FOTO: Erakogu

Korstnapühkijate tähelepanekute kohaselt jäävad sageli korralikult puhastamata erinevad sõlmpunktid: üleminekud, kütteseadmete ja lõõride ühendused, lõõride pöördekohad jne. «Kui lõõr pöörab, tuleb spetsiaalse luuaga teha teatud kindlad liigutused, et see korralikult puhtaks saada,» selgitas Ljubajev. Samuti on tal töö käigus ette tulnud juhtumeid, kus inimene on võtnud küll tahmaluugist tahma välja, kuid pole märganud, et luugi kohal lõõris on suur hulk tahma hunnikusse kleepunud ning korstnajalg on tegelikult umbes. Sellised vead korstnapühkimisel on tema sõnul äärmiselt ohtlikud, sest võivad viia telliskorstendesse läbivaid pragusid tekitava tahmapõlenguni. Samuti võib ummistuse tõttu inimestele eluohtlik ving puhastusluukidest tuppa pressima hakata.

Valitakse valed töövahendid

Korstnatooja Schiedeli müügijuhi Jaanus Variku kinnitusel eksitakse sageli ka nõude vastu, et moodsaid metallist moodulkorstnaid tuleb puhastada plastikust harjadega. «Kui kasutada tavapärast terasharja, siis kriibib see metallist suitsulõõri sisepinda ning vähendab lõõri rooste- ja kondensaadikindlust ja tervikuna korstna eluiga,» tõi ta esile. «Kui ka keraamilisel või laavakivist plokk-korstnal on roostevabast terasest elemente nagu siiber või vihmamütsi sisetoru, ei tohi samuti puhastamiseks kasutada terasharja,» lisas Variku.

Samuti võib inimestel meelest minna, et puhastada tuleb ka kondensaadi eemaldamise süsteem, kui see on korstnale paigaldatud. «Eriti oluline on, et kondensipoti põhjas olev äravooluava oleks puhas ja avatud, kuna selle põhja sadestuv tuhk ja põlemisjäägid võivad takistada happelise kondensvee äravoolu korstnast,» rõhutas Variku. 

Korstnapühkijad teevad perenaised õnnelikuks

«Sageli kutsub korstnapühkija just perenaine, kes on pärast tööd kõige õnnelikum selle üle, kui vähe mustust tekitab tahmaimurit kasutav meister võrreldes sellega, kui peremees ise kord aastas korstnapühkimise ette võtab,» avas Ljubajev oma töö telgitaguseid ja selgitas, et korstnapühkimine on oluline tegevus, millega ka tubade soojustamist parandada. 

«Kui korsten ja kogu küttesüsteem on puhas, kulub ka vähem küttematerjali tubade soojendamisele. Kuiva halupuiduga kütmine on äärmiselt keskkonnasõbralik ning vähendab igaühe ökojalajälge, ent inimesed kipuvad küttekoldesse toppima kõiksugu prahti nagu toidupakendeid, klantsajakirju, hügieenitooteid ja isegi vinüülplaate, enne seda, kui need jälle popiks muutusid. Neis sisalduvad naftatooted ja teised keemilised ühendid tekitavad suitsulõõridesse kleepuva ja põlemisohtliku kihi ning jõuavad atmosfääri, kust me selle kõik sisse hingame,» rääkis Ljubajev, et kõik, mis põleb, ei ole siiski mõeldud ahjukütmiseks. 

Korstnapühkija peab üle käima kogu küttesüsteemi

Kutsetunnistusega korstnapühkija ei puhasta ainult korstent, vaid vaatab üle kogu küttesüsteemi ahjuuksest korstnatipuni ning väljastab selle seisukorra kohta akti. See tuleb kindlasti alles hoida, sest küttesüsteemist alguse saanud tulekahju korral nõuab seda dokumenti kindlustusselts. Selle dokumendi puudumisel võidakse kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest koguni keelduda. 

Omanikud peavad tagama katuse ohutuse

«Kui varem on majaomanik suhtunud pehmelt öeldes väga leigelt katuse turvavarustuse paigaldamise nõudesse ja arvanud, et korstnapühkijad on vabal ajal ametis ämblikmeestena, siis ise katusel turnimine aitab seda suhtumist muuta,» rääkis Variku. «Tuleohutusnõuete järgi peab omanik tagama ohutu ja aastaringselt kasutatava juurdepääsu korstnani. Vastasel juhul võib korstnapühkija tööst keelduda ning halvimal juhul jääb ilma katuse turvavarustuseta ehitatud uus maja sootuks kasutusloata, kui päästeamet selleks kooskõlastust ei anna,» kinnitas ta. 

Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit kas räästast või katuseluugist. Soovitav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ning veenduda, et seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 m. Samuti peab korstnal olema lumetõke.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles