Galerii ⟩ Eesti Energia panustab elektriautode revolutsiooni (5)

Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals rääkis võrgu avaüritusel Ülemiste keskuses, et ettevõte tegeleb elektrilaadijate võrgustiku arendamisega, kuna tulevik on elektriline ja taastuvenergia keskne. Selle tõestuseks kinnitas Vals, et ka nende elektriautode laadimisjaamades, mida on üle Eesti ligi 170, saab masinaid täita 100 protsenti taastuvenergiaga. Eesti Energia taastuvenergia tootmisvõimekus (2019. aastal 1,2 teravatt-tundi) on Valsi sõnade kohaselt ligikaudu tuhat korda suurem kui Volti laadimisjaamad vajavad. 

«Enefit Volt sümboliseerib elektrilist tulevikku, kiiret laadimist ja 100 protsenti rohelist energiat,» sõnas Vals teenust kokkuvõtvalt.

Mis puutub laadijate (lisamise) arvu, siis Valsi sõnul peetakse mahuliselt silmas nii nende proportsiooni Eesti teedel liikuvate elektriautodega kui ka ettevõtte enda võimekust. Ta rõhutas, et paikades, kus kasutajaid on rohkem ja laadimisel tekivad juba järjekorrad, on lisajaamade rajamine esmatähtis. «Loomulikult jälgime ka seda, kui palju tuleb elektriautosid juurde. Kui 10–20 protsenti laadimistest on tee peal, siis autode juurdetulekul kasvab ka taoliste laadijate arv. Me vaatame iga päev, milline laadimisaktiivsus meie võrgus on, ja kui tarbijad oma käitumisega näitavad, et neil on vajadus sellise teenuse (arenemise – toim) järele, siis me loomulikult tuleme sellega kaasa,» rääkis Vals tulevikku vaatavalt.

Lähitulevikus on kavas ülikiire laadimisega jaamade rajamine

Tänased laadimisjaamad võimaldavad laadida kiire ja poolkiire laadimiskiirusega. Ka enamik tänaseid Eestis kasutatavaid elektriautode mudeleid on Valsi kinnitusel suhteliselt sarnase laadimiskiiruse võimekusega. «Ehk et kui me vaatame tänast seisu, siis me otseselt ei pea neid jaamu välja vahetama,» selgitas ta olemasoleva võrgu seisukorda, kinnitades aga, et kui turule ilmuvad aina jõulisemalt uuemad mudelid, mis võimaldavad kiiremat laadimist, siis hakatakse võrgustikke täiendama ja vajadusel vanemaid jaamu välja vahetama, kui nad jäävad liialt aeglaseks.

Juba lähitulevikus on ettevõttel plaanis rajada ka ülikiire laadimisega jaamu, millest esimene peaks avatama juba selle aasta esimese kvartali jooksul. Uued ülikiired laadimisjaamad peaksid lubama laadimist võimsusel 150 kW ja rohkem, samas kui praegused poolkiired laadijad on võimsusega 22 kW ja kiirlaadijad 50 kW. Praktiliselt tähendab see seda, et ülikiirete laadijatega on võimalik masin umbes 100 km läbimiseks vajaliku elektrienergiaga täita vähem kui 10 minuti jooksul, praeguste kiirlaadijatega aga 25–30 minuti jooksul ja poolkiirlaadijates sellest veel poole aeglasemalt. Kõik laadijad sobivad nii Euroopa kui ka Aasia laadimisstandarditele vastavatele elektriautodele ning nendega on võimalik laadida ka Teslasid, millel peaks varustuses olema vastavad otsikud, mille abil nad saavad ühilduda Volti laadimisjaamadega. 

Teenuse eesmärk on elektriautode turupositsiooni tugevdada

Avaliku laadimise teenuse eesmärk on Valsi sõnade kohaselt pikemate reiside võimaldamine. Enamik laadimistest, hinnanguliselt 80–90 protsenti, toimub tegelikult kodudes. «Kombineerides kodulaadimist ja avalikku laadimist, saab inimene kokku odavama kütuse ja ka mobiilsuse, et ta saaks sõita oma elektriautoga ükskõik kuhu, muretsemata, kus seda laadida saab,» avas Vals teenuse põhimõtet keskkonnasäästlikkusele lisaks.

Konkreetset investeeringusummat elektrilaadijate võrku Vals hetkel nimetada ei soovinud. Vana ELMO laadimisvõrgu ostis Eesti Energia 350 000 euro eest, aga seda, milliseks lõplikud investeeringud kujunevad, on Valsi sõnul praegu võimatu öelda. «Me ise loodame, et elektriautosid tuleb palju, nii et on põhjust uusi laadimisjaamu avada,» avaldas ta.

Selle kohta, miks otsustati osta juba olemasolev laadimisvõrk, mitte arendada nullist enda oma, vastas Vals, et tegemist on muna ja kana küsimusega. Kuna uue laadimisvõrgustiku analüüs ja väljatöötamine võtaks palju aega ja ressurssi ning ELMO laadimisvõrk oli Eesti Energia hinnangul piisavalt hästi planeeritud, siis otsustati, et seda üle võttes ja arendama hakates on võimalik pakkuda tarbijatele meelerahu, kuna nad saavad oma autosid jätkuvalt laadida juba tuntud paikades. 

Suhe teiste kütusemüüjatega

Vals sõnas, et teiste kütusemüüjatega soovitakse hoida ja arendada partnerlussuhteid. «Just täna tegime teatavaks, et alustame koostööd Circle Kga ning Olerexi ja Alexelaga oleme juba partnerid. Me loodame kõikidega koostööd teha, kelle huvi on Eestisse tuua rohkem elektriautosid,» rääkis Vals. Samuti rõhutas ta, et edu soovitakse ka teistele, kes üritavad Eestis arendada elektrilaadimise võrgustikke, sest väljas ollakse ühise eesmärgi nimel.

Circle K peadirektor Kai Realo sõnas pressiteate vahendusel, et nii Euroopa kui ka Eesti tasemel on keskkonnasääst ning CO2 emissiooni vähendamine üks prioriteetsemaid teemasid ja elektriautode levik on kindlasti üks tõhusaim CO2 jalajälge vähendav meede. «Elektriautode arv Eesti teedel kasvab lähitulevikus hüppeliselt ning soovime pakkuda kaasaegset ja mugavat kiirlaadimise võimalust elektriauto omanikele juba praegu,» lisas ta.

Eesmärk omaette: elektrienergial baseeruv ühistransport

Vals kinnitas, et koostööd tehakse ka Tallinna Linnatranspordiga, kellega koos on ühine eesmärk piloteerida esmalt üks elektribussiliin Tallinnas. «Ma loodan väga, et järgneva aasta jooksul jõuab see ka materialiseerumiseni,» sõnas Vals. Ta usub, et laiem elektribusside kasutuselevõtt tekib peale esmase kogemuse saamist. «Seda, mis pikkustel ja mis liiniga tegu võiks olla, on täna veel vara öelda ja seda saab avaldada siis, kui otsus ära tehakse,» ei avaldanud ta aga siiski veel konkreetset tegevuskava. 

Autod kuluallikast tuluallikaks

«Tänastel keskklassi elektriautodel on aku suurus 60 kW. See ei ütle tavalisele inimesele midagi, aga keskmine Eesti inimene tarbib kuutekümmend kilovatt-tundi kuus päeva,» rääkis Vals ja selgitas, et kui elektriautot laadida öösel odava elektriga ning selle sama auto akut kasutada energiaallikana päeval, mil elektri hind on kallim, on inimestel võimalik oma autoga ka lisatulu teenida, ilma et see masina akut kuidagi kahjustaks.