Kui pikalt peab õppepuhkuse soovist ette teatama?

Õppur, üliõpilane, töötav üliõpilane, koolitöö.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Tööinspektsioon vastas lugejaküsimusele, milles päriti, kui pikalt peab tööandjale ette teatama soovist võtta õppepuhkust.

Tööinspektsioonile kirjutas lugeja, kes rääkis, et minevikus on tema leivaandja juures töötajaid lubatud õppepuhkusele siis, kui neil on selleks vajadus tekkinud. Etteteatamise aegu järgitud ei ole. Sel aastal märkisid paar töötajat puhkuste ajakavasse ka õppepuhkuse, mis on tekitanud olukorra, kus kevadel on ootamatult palju õppepuhkuse soovijaid. Lisaks laekus veel ühe töötaja avaldus, kes soovis juba ülejärgmisest päevast õppepuhkusele jääda. Nii jääks kirjutaja kontor päris tühjaks. Seepärast tundiski ta huvi, et kas õppepuhkusele jäämise puhul võib nõuda vähemalt 14 päevalist etteteatamist. 

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar selgtas, et tööandja on kohustatud aasta esimese kvartali jooksul koostama puhkuste ajakava, kuhu märgib üldjuhul põhipuhkused. Puhkuste ajakavasse on võimalik märkida ka muid puhkusi (nt lapsepuhkus, õppepuhkus).

Kui konkreetse töötaja õppepuhkust ei ole puhkuste ajakavasse märgitud, on tal võimalik esitada tööandjale puhkuseavaldus koos õppeasutuse teatisega. Seaduse järgi peab töötaja puhkuse kasutamisest ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. 

«Samas tuleb antud juhul vaadata ka pooltevahelist praktikat, mille kohaselt ei ole tööandja varem nõudnud, et töötaja puhkusele jäämisest 14 kalendripäeva ette teataks. Kohtupraktika kohaselt ei ole põhjendatud selline tööandja käitumine, kus ühel hetkel ta aktsepteerib (n-ö annab vaikiva nõusoleku) töötaja avaldust kasutada õppepuhkust varem kui 14 kalendripäeva möödudes ning järgmisel korral nõuab töötajalt etteteatamistähtaja järgimist,» selgitas Kaar, et ettevõtte siseselt peavad kehtima üheselt arusaadavad reeglid ning kui on huvi neid muuta, peaks sellest rääkima kohe uue aasta alguses.

«Seega antud juhul oleks mõistlik töötajaga läbi rääkida ning saavutada kokkulepe, kas töötajal on võimalik õppepuhkust kasutada hiljem, nt 14 kalendripäeva pärast. Kui töötaja soovib õppepuhkust kasutada varem, ei saa tööandja nõuda 14 kalendripäevast etteteatamist, kuna pooltevaheline praktika on varasemalt olnud teistsugune,» selgitas Kaar antud olukorda puutuvat lahendit.

Kui tööandja soovib kehtestada töötajale soodsamaid reegleid (nt märgib ajakavavälise puhkuse kasutamiseks lühema etteteatamise perioodi), siis oleks mõistlik see reguleerida töökorralduse reeglite või sisekorraeeskirjadega. Nii on mõlemale poolele selge, millistel tingimustel puhkuseavaldus esitada tuleb.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles