Ootamatu: eestlane peab paneelmajade kortereid alaväärseks

Lasnamägi.

FOTO: Liis Treimann

Tallinna korteriturul hinnatakse kõige vähem 1980. aastatel valminud paneelelamute kortereid, näitab LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüs.

«Nõukogudeaegne ehituskvaliteet pole muljetavaldav, aga kaheksakümnendate paneelikate ehitajad lausa pingutasid inimvõimete alumiste piiride nihutamiseks,» selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. «Isegi kuue-seitsmekümnendate kitsaid ja halva planeeringuga hruštšovkakortereid hindavad ostjad kõrgemalt.»

Ligi 1300 aktiivses müügikuulutuses küsitakse Tallinna pruugitud korteri eest keskmiselt 2105-eurost ruutmeetrihinda, kuid 1980. aastatel valminud korterite keskmine ruutmeetrihind piirdub 1670 euroga.

«Arvestatavalt toetab hruštšovka- ja paneelikakorteri hinda vaid üks tegur – asukoht kesklinnas,» rõhutas Saksing. «Pisut paremas seisus on ka ühe-kahetoalised ja kuni neljakorruselises majas asuvad korterid. Keskmist ruutmeetrihinda kisuvad alla aadress Haaberstis, asumine tornmajas ja kolm või rohkem tuba.»

Kuigi Tallinna korteriturult leiab ka 14. sajandil valminud eluruume, käib aktiivne kauplemine viimase 120 aasta jooksul valminud korteritega. «Järelturul küsitakse kõrgeimat hinda 2010. aastatel ja 1900. aastatel valminud korterite eest,» selgitas Saksing. «Mõlema puhul ligineb keskmine ruutmeetrihind 2800 euroni.»

LVM Kinnisvara korterituru analüüs hõlmab enam kui 7000 müügipakkumist. Eesti suurimate kinnisvarabüroode hulka kuuluv LVM tegutseb Eestis varsti juba 30 aastat. LVM Kinnisvara teenindab kliente lisaks Tallinnale ka Pärnu, Tartu ja Kuressaare esindustes.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles