Miks muutis Rimi õhukesed kilekotid tasuliseks?
Konkurendid sellist sammu ei plaani

Kauplustele saadeti abimaterjalid poekülastajate tervise hoidmiseks ning viiruse leviku piiramiseks.

FOTO: Mihkel Maripuu

Rimi eilsele uudisele, et kauplustekett hakkab õhukeste kilekottide eest raha küsima, on järgnenud tulised reaktsioonid, ent Rimi ei lase end sellest heidutada, kinnitas ettevõtte avalike suhete juht Katrin Bats.

«Meile oli üsna selge, et sellele aktsioonile on nii tuliseid poolehoidjaid kui ka vastuseisjaid. Ja rõhutan siinkohal sõna «tuliseid». Juba oleme saanud hulga kõnesid ja kirju nii väga nördinud klientidelt kui ka kiitjatelt,» rääkis Bats.

Jätkusuutliku elustiili pooldajatelt on ettevõte saanud sõnumeid, et igasugused kilekotid võiks sootuks müügilt eemaldada või siis võiks nende hinda tunduvalt kergitada.

«Paljud kliendid aga leiavad, et see otsus on ebainimlik, sest neil on justkui inimõigus kilekotte kasutada,» rääkis Bats, kes on ka Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht.

Äri- ja eraettevõttena pidi Rimi leidma Batsi sõnul kesktee, et ei kaotataks liigselt kliente, kuid edendataks siiski võimalust vähendada ökoloogilist jalajälge. «Suurteks muutusteks tuleb anda aega ja tegutseda sammhaaval,» selgitas Bats, miks õhukeste kilekottide hind on nüüdsest just viis senti, mitte tunduvalt rohkem.

Paljud kliendid on mures, et kodust kaasavõetud tekstiilkotti kauba ladumisel läheb kogu kraam koti kaalu võrra kallimaks. Bats selgitas, et nad selle pärast liialt ei muretse. «Usun, et eestlased on piisavalt nutikad, et oskavad ka iseteeninduskassas oma kauba ära kaaluda ilma igasuguse pakendita,» avaldas Bats. Ta lisas, et alati saab kassas teenindajalt paluda ilma pakendita/kotita kaalumisviisi. Suurt ajakulu klientide jaoks Bats sellest ei oota. «Uskuge mind, poekassas tuleb ette tunduvalt veidramaid ja ajamahukamaid palveid kui viljade ükshaaval kaalumine,» sõnas ta.

Ainus lahtiselt müüdav juurvili, mille jaoks oleks Batsi hinnangul ehk kilepakendit vaja, on kartul. Küll pole aga tegemist ületamatu takistusega ning kartuli ostmiseks soovitab Bats kodust kasutatud kilekoti kaasa võtta. «Rõhutan, et Rimi ei seisa mitte igasuguse plasti kasutamise vastu, vaid propageerib korduvkasutamist,» täpsustas Bats Rimi visiooni. 

Konkurendid sarnast sammu ei plaani

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski sõnas, et õhukeste kilekottide tasuliseks muutmise plaani neil pole. «Selver pakub klientidele võimalust langetada puu- ja juurviljaosakonnas ise otsus keskkonnasäästlikuma valiku kasuks, võib osta biolaguneva kilekoti, neid oleme pakkunud juba aastaid.»

Samal seisukohal on ka Maxima ja Coop. «Vaid tasu küsimise eest inimeste käitumismustrit püsivalt ei muuda – oluline on tõsta inimeste teadlikkust ja ka seda, mis kasu saab ta ise või tema lapsed keskkonnateadliku käitumise kaudu,» kommenteeris Maxima Eesti müügi- ja turundusdirektor Janne Laik. 

Martin Miido Coopist aga osutas, et kuigi õhukeste kilekottide tasuliseks muutmine vähendab ilmselt nii nende kasutamist kui ka kosutab kaupmehe kukrut, siis kilekott ise ei ole probleem. «Kilekoti tootmisprotsess on keskkonnale palju vähem koormav kui paberkoti tootmine, samas tähelepanu pööratakse peamiselt vaid kilekoti ja paberkoti võrdlemisele nende hilisemas kasutuses ja käitlemises,» rääkis Miido.

Miido sõnul ei ole mõningaid tooteid mõistlik ilma kilekotita pakkuda. «Näiteks lahtine pesemata kartul või porgand määriks võrkkotti pakendatuna nii ostukorvi, selles olevad muud tooted kui ka kassalindi, põranda jne. Arvestades lahtise kartuli alla pooleeurost kilohinda, suurendaks tasuline kilekott selle toote ostuhinda kokkuvõttes kuni 15 protsenti,» selgitas Miido Coopi seisukohti. 

«Hoolimata väga suurest teenimisvõimalusest me siiski ei muuda õhukesi kilekotte tasuliseks, vaid pingutame selle nimel, et inimesed kasutaksid neid teadlikumalt,» võttis Miido teema kokku. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles