Muret tekitav number: iga kolmas autojuht loeb roolis olles sõnumeid

Nutiseadmete kasutamine autoroolis on aina enamate õnnetuste põhjustajaks.

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Nutiseadmete kasutamine roolisoleku ajal on muutumas üha laialdasemaks probleemiks. 

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) andmetel registreeriti möödunud aastal Eesti sõidukitega kokku 36 100 liikluskindlustuse juhtumit ehk ligi 100 õnnetust päevas. Eesti ühe suurima kindlustusseltsi ERGO andmetel juhtus muuhulgas mitmeid raskeid õnnetusi, mille puhul kahtlustatakse juhi tähelepanu hajumist nutiseadme kasutamise tõttu. 

«Kuna autojuhid üldjuhul ei tunnista nutiseadmete kasutamist sõidu ajal, ei saa täpset statistikat siin välja tuua. Tuginedes aga erinevatele ekspertiisidele ja uuringutele ning heale koostööle Eesti politseiga, võime siiski arvata, et hinnanguliselt iga kolmas või neljas liiklusõnnetus on tingitud nutiseadmete kasutamisest roolis,» kommenteeris valitsevat olukorda ERGO transpordikindlustuse grupi juht Kaido Naarits.

Uuringufirma SKDS tehtud ja ERGO kindlustuse tellitud ohutusuuringust selgus, et iga kolmas Eesti autoomanik loeb roolis olles sõnumeid ja teavitusi, kuigi 23% vastanutest väitis, et teeb seda harva. Lisaks tunnistas 22% eestlastest, et autot juhtides tuleb ette ka sõnumite kirjutamist – näiteks saadetakse SMSe, kasutatakse rakendusi Twitter ja WhatsApp, kirjutatakse Messengeris jne. 17% juhtidest tunnistas, et jälgib rooli taga erinevaid sotsiaalmeediakanaleid. Uuringu kohaselt tegelevad eestlased roolis sõnumeerimisega siiski vähem kui naabrid Lätis ja Leedus.

«Statistika on lühidalt öeldes kurb,» nentis Naarits. «Kui ühiskond on suures osas aru saanud, et joobes juhtimine ei ole aktsepteeritav, siis nutiseadmete kasutamine liikluses kujutab täna suuremat ohtu kui joobes juhtimine. Ükskõik kui osavaks juhiks end pead, on telefonis olles tähelepanu ümbritsevalt täielikult hajunud. Räägime siin mitmetest sekunditest, mil sõiduk on sisuliselt juhita. Sellise harjumuse tagajärgedega puutume kahjuks järjest enam kokku ning kahjud on suured – keskmiselt 2000 eurot juhtumi kohta. Sageli võtab auto taastamine kaua aega või pole üldse otstarbekas, rääkimata kahjust kannatanu tervisele või suisa elule,» rääkis ERGO transpordikindlustuse grupi juht. 

Ka ilmnes uuringust, et 80% Eesti autojuhtidest kasutab sõidu ajal liiklusrakendusi. Sama paljud (79%) vastavad sõidu ajal sissetulevatele telefonikõnedele. Kaks juhti kolmest kasutavad sõiduaega ise kellelegi helistamiseks.

87% vastanutest siiski tunnistas, et nutiseadmete kasutamine roolis on Eestis suur probleem, sest segab keskendumist ja autojuhtimist. «Edasi oleks tarvis probleemiga aktiivselt tegelema hakata ja selles osas saab kaasa aidata iga autojuht isiklikult, vaadates kriitiliselt üle oma sõiduharjumused ja vajadusel muutes neid,» lisas Naarits. 

Ohutuseuuringu kohaselt peetakse liiklemise segajateks ja ohuks jalakäijatele ka uusi mobiilseid liikumisvahendeid nagu elektritõukerattad ja tasakaaluliikurid. Samas ei näe eestlased neis siiski nii suurt probleemi kui lätlased või leedulased. 

ERGO ohutusindeksi uuring tehti 2019. aasta suvel ja sügisel ning selles osales representatiivne valim elanikkonnast, kokku 3000 inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Sama uuringut on tehtud ka 2014, 2015, 2016 ja 2017. aastal. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles