Eesti Ringmajandusettevõtete Liit: toetame õhukeste kilekottide tasuliseks muutmist

Kilekott.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmanni hinnangul on hügieeni otstarbel tasuta jagatavate õhukeste kilekottide maksustamine heategu keskkonnale. Kui inimene on teinud vabatahtlikult valiku õhukese kilekoti kasuks, tuleb selle eest Rüütelmanni arvates ka maksta.

«Olen seda meelt, et inimesed peaksid hakkama poes puu- ja köögivilju õhukesse kilekotti ladudes mõtlema, kas selline pakend on ikka vajalik,» sõnas Rüütelmann. «Näen, et Rimi otsus kehtestada puu- ja köögivilja lettide juures õhukestele kilekottidele 5-sendine hind, on pannud inimesed liigse plasti teemal kaasa mõtlema. Loodan väga, et need, kes on pidanud tasuta õhukest kilekotti põhiõiguseks, mõtlevad ühel päeval siiski ümber,» rääkis Rüütelmann.

Tema hinnangul on kõige olulisem see, et meie mõttemaailmas toimuks muutus. «Kui ainult tahame, on kõik võimalik. Samas, kui me ainult räägime ja tegusid ei järgne, siis midagi ei hakkagi muutuma. Samm edasi on ka see, kui 2-3 kilekoti asemel võtame ühe ja pakime sinna sisse nii õunad, pirnid kui ka teised ostud puuviljaletist,» rääkis Rüütelmann, et igasugune kokkuhoid kilekottide arvelt on tervitatav.  

«Väide, et ilma kilekotita puuvili saastub korvis, on põhjuse otsimine. Puuviljad läbivad pika teekonna enne, kui nad jõuavad kaupluste lettidele ja ostukorvid ei ole kindlasti selles ahelas kõige ohtlikum lüli,» lisas Rüütelmann, et otsitud paanikaks pole põhjust.

Paljudele ehk üllatuslikult pole tema sõnul hea variant ka biolagunevad kilekotid. «Enamik meil müügil olevaid nn biolagunevaid kilekotte ei lagune kompostimisaja jooksul korrektselt ära või hoopis lagunevad imepisikesteks tükkideks, mille sattumine loodusesse tähendab, et need tükid satuvad ka elusorganismidesse. 100% biolagunevad kilekotid on aga tehtud toiduainetest, mis omakorda võrdub toidu raiskamisega. Vajame ju taolist mugavustoodet ainult korraks, kuid selle tegemiseks kulunud ressurss on tohutu. Piltlikult öeldes on taolise koti näol tegemist enese petmisega,» manitses Rüütelmann. 

Igal aastal jõuab keskmiselt 8 miljonit tonni plasti maailma meredesse ja ookeanidesse, sealt omakorda meie igapäevasele toidulauale. Plasti on leitud näiteks nii joogivees kui lauasoolas. Kilekotijäänuste allaneelamise tõttu aga sureb igal aastal keskmiselt miljon looma ja lindu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles