Alanud aasta kahe esimese nädala jooksul diagnoositi Eestis laboratoorselt 15 gripijuhtu, Viljandimaal seni grippi tuvastatud pole.
Gripp läks liikvele
15. jaanuar 2009, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kliinikumi viroloogialabori arst Ene Laja, kui palju teie oma laboris grippi diagnoosinud olete?
Mitte eriti palju, aga meile ei saadeta ka väga palju analüüse. Ilmselt hoiavad perearstid raha kokku. Kõik laborisse jõudnud proovid on andnud positiivse vastuse — oleme gripiviiruse leidnud. Kahe nädala jooksul oleme tuvastanud viis juhtu.
Gripp on ohtlik nakkushaigus, mis võib anda raskeid tüsistusi, kuid erinevalt kõigist teistest sama tüüpi viirusnakkustest on selle vastu rohud.
Tõepoolest, gripiviiruse paljunemist aitavad pidurdada Tamiflu ja Relenza. Neid tuleb võtta haigestumise algul, muidu pole ravimitest suurt kasu. Need ei sobi alla 12-aastastele lastele ja astmahaigetele.
Kui haigeks jään, lähen perearsti juurde, ehkki niisuguse nakkuse puhul seda ju teha ei tohiks. Siis palun, et ta võtab kas või minu enda kulul proovi ja saadab analüüsimiseks Tartusse. Selleks kulub tublisti aega.
Seda küll, aga diagnoosi aitavad panna ka sümptomid. Kui on tugev lihasvalu, valguskartus ja kõrge palavik, võib oletada, et tegemist on gripiga. Siiski pole ilma laborianalüüsita diagnoos lõplikult kindel ja ravimit võetakse sel juhul omal vastutusel.
Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel soovitatakse gripi vastu vaktsineerida. Kas see natuke hiljaks ei ole jäänud?
Tegelikult on küll. Iseasi, kui inimene kaks nädalat, mille jooksul antikehad tekivad, kodus istub, nii et mingit nakkusohtu ei ole. Otse pärast vaktsineerimist nakatuda on ohtlik ja see võimalus on praegu olemas.
Õige aeg gripivastast kaitsesüsti teha on oktoobris ja novembris.
Mis viirused praegu veel liiguvad?
Palju on noroviirust, eriti koolides, lasteaedades ja haiglates. Nakatumise tundemärgid on kõhulahtisus, kõhuvalu ja oksendamine. Võib tõusta väike palavik. Haigus levib mustade käte ja õhu kaudu, kui oksepiisakesed suust lenduvad.
Viirusnakkuste leviku ärahoidmiseks on ülitähtis puhtust hoida. Gripiviirus levib tavaliselt aevastades või köhides vabanevate piiskade abil või mustade käte kaudu. Köhides, aevastades ja nuusates saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui neid ei pesta, saastuvad haigustekitajaga ka kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefon, arvutiklaviatuur ja nii edasi.
Hiljuti rääkis nakkushaiguste arst dotsent Matti Maimets ühes telesaates, kuidas ta ootamatult aevastades paneb varruka kaitseks suu ette. See näitab, et ümbritsevatest inimestest hoolitakse.
Käsi ja ka nägu tuleb viirusnakkuste leviku ajal hoolega pesta.