Koroonaviirusega nakatumise ohugrupid, elukutsest lähtuvalt

Koristaja. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Dmitry Feoktistov/TASS/Scanpix

Koostöös tööinspektsiooniga toome välja professioonid, mille esindajad peaksid koroonaviiruse leviku tõttu oma töös eriti valvsad olema ja aktiivsele desinfiteerimisele eriti suurt rõhku asetama.

COVID-19 viirus levib inimeselt inimesele piisknakkusena. Ta võib seda teha ka pindadelt, mida nakatunu on puudutanud. Esialgu puuduvad lõplikud kinnitused, ent praegustele hinnangutele tuginedes võib viirus välispinnal elus püsida kuni 72 tundi. Seepärast on hästi oluline otsekontaktide vältimine ja aktiivne käte ning pindade desinfitseerimine.

Tööinspektsioon kinnitas, et mitmeid otsuseid on juba tehtud töötajate tervise säästmiseks, näiteks hambaravikliinikud ei teeninda kliente plaanilise hambaravi korras. Kõige keerulisem on tööinspektsiooni hinnangul nende ametite esindajatel, kes puutuvad kokku teiste inimestega. «Vaieldamatult on esmalt nendeks tervishoiutöötajad, kes on samas need, kes annavad oma parima, et viiruse levikut takistada ning leevendada haigestunute olukorda,» rääkis tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel. Lisaks tõi ta välja ka politsei, piirivalve, kaitseliitlased ja kõik vabatahtlikud abilised, kelle esindajatele pani Abel aga südamele, et töötades kaitsevahendeid (õigesti!) kasutataks. «Valesti paigaldatud maskist näiteks pole suurt kasu,» manitses ta. 

Eesrindel klienditeenindajad

Ohutusmeetmeid peavad tõsiselt järgima kõik klienditeenindajad – poemüüjad, taksojuhid, apteekrid, toidukullerid, stjuardessid, juuksurid jpt. «Palun kasutage esmaseid enesekaitse vahendeid – hoidke distantsi, pöörake kasvõi pea kõrvale, kui kõnelete – kuna praeguses olukorras ei pea muretsema, et see võiks sotsiaalselt sobimatu tunduda,» rääkis Abel. Samuti rõhutas ta sularaha teadliku käitlemise olulisust, kuna viirused saavad levida ka rahatähtede abil. «Näiteks toidupoodide kassades ei ole reaalne peale iga kliendi teenindamist käsi pesta, aga kassapidaja tervise kaitsmiseks on hügieeninõuete täitmine ülioluline. Seega palume tööandjatel läbi mõelda töötajate kätepesu võimalused, käte desinfitseerimisvõimalused (käte desinfitseerija igale töötajale) ja vajadusel tuleb väljastada kassapidajatele kindad (kindaid peab olema piisava varuga, et neid saaks vajadusel vahetada),» selgitas Abel tööinspektsiooni visiooni. 

Toidukullerfirmad pälvivad kiitust

Abel kiitis toidukullerfirmasid, kes on praeguseks välja tulnud kontaktivaba kohaletoomisega, mille puhul saab klient juba tellimust esitades märkida, kuhu kuller peaks moona jätma. «See on aus nii kullerile kui kliendile,» hindas Abel ning rääkis lisaks, et antud olukorras peaksid tavasituatsioondies kliendi allkirju soovivad kullerfirmad mõtlema alternatiivsetele lahendustele, et mitte oma töötajate ega ka klientide tervist ohtu panna

Koristajad ja hooldajad peavad tegutsema ettevaatusega

Viirusega nakatumise ohugruppi kuuluvad kindlasti ka koristajad ja hooldajad, kes puutuvad tihedalt kokku kas nakkusohtlike inimeste või pindadega. 

Koristaja peab töötama kindlasti kinnastega. «Kindad on vajalikud kahest aspektist. Koristuskemikaalid võivad mõjuda käte nahale ärritavalt ja/või seda ülemääraselt kuivatada. Teisest küljest siis koroonaviiruse risk,» täpsustas Abel. Erinevatel pindadel on koroonaviiruse eluvõime küll erinev, varieerudes erinevate allikate andmetel mõnest tunnist päevadeni, ent mõttetuid riske ei tasuks igal juhul tööd tehes võtta.

Näiteks bussi koristades võib koristaja puutuda kokku nakkava viirusega, võttes prügikastist kasutatud taskurätiku, sest bussid jõuavad sihtkohta enne, kui viirus jõuab hukkuda. Selleks puhuks on ülioluline, et koristaja kasutaks kaitsevahendeid. Lisaks manitses Abel bussijuhte koristusajaks bussist lahkuma. «Bussijuhi bussis viibimine koristamise ajal ei aita bussi kiiremini puhtaks saada,» rääkis ta ja lisas, et erinevalt koristajast puuduvad bussijuhil ilmselt sarnased esmakaitsevahendid, mille tõttu paneb ta koristamise ajal bussis viibimisega ennast nakatumisohtu. 

Ennast peavad tähelepanelikult hoidma ka hooldajad, kelle kätes on just need inimesed, kelle jaoks isolatsioon võib olla väga keeruliselt hoomatav mõiste, aga kes on riskirühmas. Seetõttu tuleb nendel töötajatel teha kõik endast olenev, et vältida viiruse jõudmist hooldekodudesse. «Nii on hooldajate töö lisaks bioloogilisele ohutegurile – viiruse levikule – kurnav ka vaimselt, kuna oma hoolealustele tuleb selgitada, millega on tegu, miks inimesed nii sagedasti näiteks külas ei tohi käia jne,» tunnistas Abel. «Loodame, et hooldajatele on tagatud nii enesekaitsevahendid kui ka tugi, kuidas oma klientidega rääkida keerulistel teemadel ning samuti kust ise abi ja tuge saada.» 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back