Tagasivaade: kuidas muutus tarbijate käitumine vahetult enne koroonaviiruse lahvatamist Eestis?

13.03.2020. Tühjad letid poes. Sikupilli Prisma.

FOTO: Tairo Lutter

Uuringufirma Nielsen värske ülevaade tõi välja, millised on muutused Euroopa tarbijate käitumises seoses koroonaviiruse levikuga. Raport tutvustas ka eestlaste ostukäitumise iseärasusi selle aasta üheksandal nädalal (24. veebruar kuni 1.märts).

Euroopaüleses tarbijakäitumises on seoses koroonaviiruse levikuga etteaimatavalt tõusnud nii varude hankimise kui ka veebis ostlemise osakaal. Regioonides, kus koroonaviirus ei olnud veel uuringu läbiviimise ajaks lahvatanud tõusis nii füüsilistes poodides käimiste arv kui ka ennetavate tervisetoodete (toidulisandid, vitamiinid, toiduõlid) hankimine, samuti kaitsemaskide ja kätepesu vedelike varumine. Regioonides, kus juba karantiiniks valmistuti või see kehtestatud oli langes poodide külastamise arv ning selle arvelt suurenes veebiostlemise osakaal. 

Nielseni poolt täheldatud ja kuude faasi jagunev tarbimiskäitumise ülevaade koroonakriisi ajal:

1. Ennetav, tervist silmas pidav ostlemine - huvi tõus tervist üldiselt tugevdavate toodete vastu.

2. Reaktsiooniline ostlemine - viiruse levikut takistavate toodete, nt näomaskide varumine.

3. Sahvri täitmine - pika säilivusajaga toidukaupade ja meditsiiniliste esmaabitoodete varumine hetkest, kui viirus hakkas lokaalselt rohkem levima.

4. Karantiinieelne ostukäitumine - veebikauplustest ostmise tõus ja poeskäikude vähendamine.

5. Karantiiniolukord - poeskäigud vähenesid märgatavalt, veebitellimuste täitmine raskendatud seoses tellimuste kasvu ja samaaegse toodete saadavuse langemisega.

6. Nielseni poolt ennustatav, esialgu hüpoteetiline staadium: harjumine - inimesed harjuvad uue (vähemalt ajutise) normaalsusega, hügieeni tähtsustamise ja interneti vahendusel tehtavate ostude osakaalu pöördumatu tõus

Balti riikide võrdlus vahetult enne lokaalse koroonapuhangu algust

Nielsen võrdles Baltimaades 2020. aasta üheksanda nädala ostukäitumist (24.02-1.03) selle aasta esimese kaheksa nädala keskmiste numbritega. Juba kümnendal nädalal lahvatas koroonakriis täies mahus ka Eestis. Üheksanda nädala näol oli tegemist ajaga, mil uudiste põhirõhk asetus veel koroonaviiruse aktiivsele levikule Põhja-Itaalias. Üheksanda nädala lõpus tuvastati ka Eestis esimene kohalik viirusekandja. 

Võrreldes aasta esimese kaheksa nädala keskmisega tõusis Eestis üheksandal nädalal enim kondiitritoodete pulbrite ning erinevate tainaste (67%), pikema säilivusajaga lihatoodete (49%), jahude (46%), purgisuppide (43%) ja hommikuhelveste (34%) ostmine. Koroonapandeemia üheks sümboliks saanud tualettpaberi ostmine üheksandal nädalal veel hoogu ei kogunud. 

Erinevalt lähinaabritest aga hoopis langes Eestis ostmine tervikuna selle perioodi jooksul 2%, samas kui Lätis ta kasvas ühe protsendi võrra ja Leedus lausa 8%. Enim vähenes Eestis üheksandal nädalal kirja- ja kontoritarvete ostmine (22%). 15% vähenes riiete ning elektriseadmete ostmine. 

Leedus samal ajal kasvas pikema säilivusajaga lihatoodete hankimine 349%, makaronide varumine 191% ja hommikuhelveste ostmine 178%. Lätis tegid suurimat kasvu samuti pikema säilivusajaga lihatooted, mida osteti 132% rohkem kui esimesel kaheksal nädalal keskmiselt. 100% tõusis veel jahutoodete ning 48% lemmikloomatarvikute ostmine.

Elanike hinnangud koroonaviiruse levikule

Vahemikus 9.-11. märts viis Nielsen Baltikumis läbi ka elanike hoiakut hindava veebiuuringu, milles raames intervjueeriti igas riigis 300 elanikku. Mõned peamised numbrid:

  • Küsitletutest kolmandik tarbis koroonaviiruse uudiseid mitmel korral päevas - rohkem kui teistes Baltikumi riikides (27% Lätis ja 28% Leedus). Vähemalt ühe korra päevas tunnistas koroonauudiste lugemist 37% Eesti küsitletutest. 
     
  • Suurim protsent küsitletud eestlastest (64%) jälgis koroonaviiruse arenguid televisiooni teel. Järgnesid ajalehtede lugemine (54%) ja tuttavatelt saadav info (45%). Ka leedukatest suurim protsent tarbis koroonauudiseid televisiooni teel (63%), lätlastest aga hankis suurim protsent küsitletutest infot internetist (54%, Eestis vastukaaluks 41%). Sinna alla ei loetud sotsiaalmeediakanaleid nagu Facebook, mille jaoks oli eraldi arvestus ja mida küsitletud eestlastest kasutas koroonauudistega kursis olemiseks 36%.
     
  • Mis puudutab koroonaviiruse üle muretsemist, siis 62% küsitletud eestlastest oli viiruse leviku pärast mõnevõrra murelik, samas kui 20% ei olnud üldse mures. Meie lähinaabrite numbrid selles arvestuses olid sarnased: küsitletud leedukatest 63% oli mõnevõrra mures ja 18% üldse mitte, ning lätlastest 55% mõõdukalt mures ja 19% üldse mitte. 
     
  • Koroonaviiruse leviku riski hindas küsitletud eestlastest enim (46%) mõõdukaks. 28% hindas levikuriski pigem madalaks ning 14% pigem kõrgeks. Ka siin olid meie naabrite hinnangud sarnased: nii lätlastest kui ka leedukatest hindas viiruse levikuriski mõõdukaks 40% küsitletutest. Madalaks hindas seda 25% leedukatest ja 24% lätlastest ning kõrgeks 15% leedukatest ja 17% lätlastest.

Ka muutused tarbimiskäitumises olid igas riigis sarnased, kuigi protsendid erinesid:

  • Rahvusvahelistest lendudest kavatses loobuda 46% Leedu, 43% Läti ja 36% Eesti küsitletutest. Riigisisese reisimise suhtes olid eestlased pehmenini meelestatud: 10% küsitletutest kavatses riigisiseste reiside arvu vähendada, samas kui Lätis oli vastav näitaja 15% ja Leedus 26%. 
     
  • Meelelahutusasutusi ja pidusid kavatses pooleteise nädala tagusel ajal vähem külastada 25% küsitletud eestlastest. Lätlaste puhul oli protsendiks 22 ja leedukate puhul 36. 
     
  • Kaubanduskeskusi kavatses varasemast vähem külastada 19% eestlastest, 20% leedukatest ja 24% lätlastest. 
     
  • Kodus söömist kavatses varasemast rohkem praktiseerima hakata 18% leedukatest ja 11% eestlastest. Lätlastest aga kõigest 6%.
     
  • Huvitava statistikana kavatsesid 9.-11. märtsi ajavahemikus küsitletud elanikud kojukande toiduteenust kasutada vähem kui varem. Eestis näiteks hindas 3%, et kasutab teenust varasemast rohkem ning 4%, et kasutab varasemast vähem. Küll aga vähenes restoranides ja kohvikutes söömise populaarsus, mida kavatses varasemast vähem teha 18% eestlastest.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles