Riigikohus: saamata jäänud intressi ei saa nõuda eraldi kahjuna
14. jaanuar 2009, 19:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas täna, milliseid nõudeid on krediidiandjal õigus tarbija vastu esitada, ning leidis, et laenumaksetega viivitamisel ei ole laenuandjal õigust nõuda lisaks viivisele eraldi kahjuna saamata jäänud intressi.
Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis, et kui pank või muu krediidiasutus ja eraisikust laenuvõtja on krediidilepingus kokku leppinud intressimääras, mis on kõrgem seadusejärgsest viivisemäärast, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgneb kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
Siiski võib laenuvõtja esitada kohtule nõude viivise vähendamiseks, kui see on ebamõistlikult suur.
Teiseks selgitatakse otsuses, et krediidiandja ei saa nõuda eraldi kahjuna saamata jäänud intressi, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääraga viivisenõue. Küll aga võib kõne alla tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue.
Samas märkis riigikohus, et tühine võib olla ka lepingu tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi.
Samuti on riigikohtu hinnangul tühine tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe. Seadus reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning ei näe ette võimalust nõuda leppetrahvi.
Riigikohus selgitas tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi seoses Balti Investeeringute Grupi Pank ASi 2006. aasta 20. veebruari avaldusega Tartu Maakohtule Üllar Petersonilt, Meelis Kullilt ja Rein Vanjalt solidaarselt 89 880 krooni 54 sendi saamiseks.
Tänase kohtuotsuse ja kogu menetluse käiguga saab tutvuda siin.