Lugeja küsib: mida teha, kui tööandja ei võta eriolukorda tõsiselt?

Koroonapandeemia ajal on eriti oluline korralik kätepesu.

FOTO: Sander Ilvest

Postimehele kirjutas nördinud lugeja, kelle sõnul ei võta tema tööandja koroonaviirusest põhjustatud eriolukorda piisavalt tõsiselt ega ole hankinud oma töötajatele vajalikke desovahendeid. Kas sel puhul on töötajal õigus töötamisest keelduda?

Postimehele kirjutanu oli mures, kuna tema tööandja ei võimaldavat oma töötajatele desovahendeid. «Kas isikukaitsevahendid on iga töötaja isiklik asi ja kohustus on need ise hankida?» päris kirjutanu ning soovis lisaks teada, kas näiteks krooniliste hingamisprobleemidega inimesel on õigus tööle mitte minna, kui tööandja tema tervise kaitseks midagi ei tee.

Tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel selgitas, et kui töötaja kuulub riskirühma, siis tuleks sellest tööandjale teada anda ning leida koos sobiv lahendus – nt töötaja teeb tööd, kus ei pea klientidega kokku puutuma. Kui see ei ole võimalik, siis võib kokku leppida näiteks puhkuse kasutamises või palgata puhkuses. Sarnane olukord on vanuse tõttu riskirühma kuulumisega.

Meeles tuleb aga hoida, et kui tööandja on täitnud omalt poolt vajalikud ettevaatusabinõud, ei ole töötajal õigus omaalgatuslikult koju jääda, kui just ei suudeta tööandjaga eraldi kokkuleppele jõuda.

Desovahendite olemasolu peaks Abeli sõnul praegu olema elementaarne, eriti kui käte pesemine piisavalt tihti pole töö iseloomust tingituna võimalik (nt kassapidajate puhul).

Tööandjad peavad tegutsema

Tööandja peab Abeli kinnitusel riske hindama ning võtma kasutusele meetmed, eelkõige need, mida soovitab terviseamet, ning tegema vajadusel muutused töös või töökorralduses. Lisaks on tööandjal kohustus riskide hindamise tulemustest töötajaid teavitada, samuti tuleb töötajaid teavitada riskide kõrvaldamiseks kasutusele võetud meetmetest.

Kui töötajatele tundub, et tööandja ei tegele ohutuse tagamisega piisavalt, tuleks esmalt tööandja poole pöörduda. «Soovitame pöörduda kirjalikult (näiteks e-kirja teel) ning paluda selgitust, milliseid meetmeid tööandja on kasutusele võtnud töökeskkonnas viiruse leviku tõkestamiseks. Tooge pöördumises välja konkreetsed rikkumised ning andke mõistlik aeg nende kõrvaldamiseks,» rääkis Abel. 

Kui tööandja ka peale tähelepanu juhtimist asjakohaseid meetmeid kasutusele ei võta, saab töötaja kaaluda keeldumist tööst, mis seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, täpsustas Abel. See õigus on välja toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) paragrahvi 14 viienda lõike neljandas punktis. Töötaja saab seda õigust kasutada juhul, kui tööandja ei rakenda abinõusid, mis on seadusega või valitsuse korraldusel ette nähtud ja lisaks abinõusid, mis on antud olukorras asjakohased ja mõistlikud.

Tööandjal on kohustus vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) paragrahvi 13 lõike 1 punktile 5 korraldada eriolukorras uus töökeskkonna riskianalüüs, arvestades kehtestatud eriolukorda ja terviseameti soovitusi. Vastavalt riskianalüüsile tuleb kavandada meetmed riskide vältimiseks ja/või vähendamiseks tasemele, mispuhul pole töötajate tervis kriitiliselt ohustatud. 

Töötaja peab meeles pidama, et hiljem oleks vaidluste puhul võimalik tõendada, et töölt puudumine oli seoses ohuga töötaja elule ja tervisele ning töötaja juhtis tööandja tähelepanu puudustele. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back