Raport ⟩ Eriolukorra kehtestamise ajal tõusis tarbimine järsult

Magnus Altküla
, Tarbija toimetaja
Copy
Sikupilli Prisma riiulid koroonakriisi puhkedes.
Sikupilli Prisma riiulid koroonakriisi puhkedes. Foto: Tairo Lutter

Uuringufirma Nielsen värske raporti kohaselt toimus Eestis eelmise aastaga võrreldes äkiline tarbimise kasv aasta 11. nädalal (9.–15. märts) ehk kriisiolukorra väljakuulutamise nädalal. Sealt edasi on tarbimine normaliseerunud.

Juba järgneval ehk 12. nädalal (16.–22. märts) oli selvepoodides ostlemine eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud ainult 4%, samas kui eelnenud nädalal osteti 33% rohkem kaupa kui läinud aastal.

Enim tõusis 11. nädalal muidugi kuivainete müük, mis kasvas 84%. Märkimisväärselt tõusis veel külmutatud toitude müük, mis kasvas 56%, ning alkoholivabade jookide müük, mis kasvas 31% eelmise aasta sama ajaga võrreldes. 12. nädalal oli eelmise aasta numbritega võrreldes enim üleval aga alkohoolsete jookide müük, mis kasvas 23%. 

Suurima langusega eriolukorra kehtestamise ajal ja selle järel on selvekauplustes olnud riiete ja jalanõude ning autotarvikute müük. Riideid ja jalanõusid osteti 11. nädalal selvepoodidest 23% vähem ja nädal hiljem 57% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Autotarvikute ost langes vastavalt 27 ja 28 protsenti. 12. nädalal oli kõvasti all ka aksessuaaride tootegrupp, mida hangiti 52% vähem ning stabiilselt on viimase kuu jooksul vähenenud mänguasjade (12. nädalal 25% all) ja kontoritarvete müük (12. nädalal 8% all).

Varasemast tunduvalt rohkem varuti loomulikult meditsiinitooteid, mille läbimüük oli neljandiku võrra kõrgem juba veebruaris. Aasta 11. nädalal müüdi neid 73% rohkem võrreldes läinud aastaga ning 12. nädalal 21%. Samuti on rohkem ostetud koduloomadele mõeldud kaupa: 11. nädalal 41% enam ja 12. nädalal 7%.

Ülemaailmsed ilmingud

Nielsen uuris Baltikumi kõrval ka ülemaailmselt toimuvat, tuues välja põhilised trendid:

  • Ostlemisel on peamine joon varude tekitamine.
  • Eelistatakse käia lähimal asuvas poes ja kasutatakse rohkem veebist tellimise võimalust.
  • Brändi olulisuse langemine – ostetakse neid tooteid (ja nendelt), mida (kellelt) on võimalik saada.
  • Keskmise ostukorvi suurus on kasvanud ja poeskäimise tihedus langenud.
  • Nõutud toodete puhul ei ole vaja olnud neile reklaami ega soodusmüüki teha, kuna nende suhtes pole inimesed globaalselt hinnatundlikkust üles näidanud. Samuti käiakse vähem poodides hindu võrdlemas.
  • Aasia reaktsioon: koroonaviiruse järel plaanitakse tunduvalt rohkem kodus süüa.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles