Eriolukorras on probleemiks valesti paigutatud ehitusjäätmed

Magnus Altküla
, Tarbija toimetaja
Copy
26.02.2020, Tallinn. 
Prügivedu eramajade juurest. Viimsis. 
Garbage collecting from private houses in Viimsi region, Harjumaa.
Foto Madis Veltman, Postimees
26.02.2020, Tallinn. Prügivedu eramajade juurest. Viimsis. Garbage collecting from private houses in Viimsi region, Harjumaa. Foto Madis Veltman, Postimees Foto: Madis Veltman

Eriolukord on tuntavat mõju avaldanud ka jäätmekorraldusele, selgus keskkonnaministeeriumi nõupidamistest jäätmevedajate ning -organisatsioonidega. Hüppeliselt on kasvanud pakendijäätmete kogused, probleemiks on tõusnud konteinerite kõrvale jäetavad ehitus- ja lammutusjäätmed.

Keskkonnaminister Rene Kokk rääkis eelmisel ja sellel nädalal Eesti jäätmevedajate ning -organisatsioonidega, et uurida, kuidas on valitsev eriolukord mõjutanud nende igapäevast tööd. «Jäätmetest peab saama lihtsasti vabaneda ka praeguses olukorras, kuid seda oma ja teiste tervist ohtu panemata. Tekkivad jäätmed tuleb koguda selliselt, et need ei ohustaks kuidagi ka konteinereid tühjendavaid autojuhte ega jäätmete käitlejaid,» rääkis keskkonnaminister.  

Üheks lihtsamaks viisiks jäätmekäitlejaid kaitsta on võimaliku nakkusohuga jäätmed sulgeda kindlalt kilekotti ning visata segaolmejäätmete hulka. Eramajaomanikel palutakse konteinerid aga veopäeval lükata aiast välja, et jäätmevedajal oleks võimalikult kontaktivaba tühjendamine.

«(Veebis peetud -toim) kohtumistest selgus ka see, et viimaste nädalate jooksul täituvad pakendikonteinerid tavapärasest kiiremini,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, lisades et kuna paljude jaoks on tekkinud tohutult vaba aega, mida sisustatakse muuhulgas ka erinevate hooldustööde tegemisega, siis on tekkinud ootamatult palju ehitus- ja lammutusjäätmeid. Need on tihtilugu asetatud lihtsalt teiste konteinerite kõrvale maha, lootuses et need sealt minema viiakse, mis pole aga korrektne. 

«Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb viia jäätmejaama või tellida jäätmevedajalt nende äraveoks konteiner. Neid ei tohi viia pakendikonteineritesse ega nende kõrvale ka eriolukorras,» manitses asekantsler.

Korduma kippuvad küsimused

Kohtumistest tuli välja ka mitmeid muid jäätmekorralduslikke küsimusi, millest ajendatult täiendas keskkonnaministeerium oma kodulehel olevaid eriolukorra ajal korduma kippuvaid jäätmeküsimusi. 

Näiteks käiakse kauplustes ühekordsete maskide ja kinnastega, mis on igati tervitatav, kuid pärast poeskäiku visatakse need lahtisesse prügikasti. See on aga potentsiaalne nakkusoht nendele, kes prügikastist taarat või muud väärtuslikku otsivad. Et seda vältida, tuleks poodi minnes võtta kaasa kilekott, kuhu oma kasutatud isikukaitsevahendid pärast panna ning mille siis kinnisena ära visata saab.

 «Jah, kilekottide kasutamine ning kõige selle segaolmesse viskamine ei ole meie tavapärane sõnum ega soovitus, kuid eriolukorras on tervis esmatähtis ning seetõttu on teatud mööndused tehtud ka jäätmekorraldusse,» selgitas keskkonnaminister.

Hoidmaks enda ja kaaskodanike tervist ning vähendamaks nakkusohtu, palub keskkonnaministeerium võimalusel kuni eriolukorra lõppemiseni oodata jäätmete viimisega avalikesse konteineritesse, punktidesse ja jäätmejaamadesse.

Peamised eriolukorda puudutavad jäätmeteemalised küsimused on vastatud keskkonnaministeeriumi veebilehel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles