Jurist selgitab: kas võlaõiguslepinguga töötajal saab olla õigusi sotsiaalsetele garantiidele?
Lisatud tööinspektsiooni seisukoht

Jurist Ülle Aliorg.

FOTO: HUGO.legal

Alates esmaspäevast saavad ettevõtted töötukassale esitada töötasu hüvitamise taotlusi eeldusel, et töötaja ning tööandja vahel on sõlmitud tööleping. Kui inimene aga töötab võlaõiguslepingu alusel – kas siis töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel – on teatud juhtudel võimalik siiski tuvastada töölepinguline suhe, mis tagaks inimesele ka sotsiaalsed garantiid nagu õiguse puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.

Maksuameti andmetel töötab võlaõiguslepingute alusel Eestis 53 200 töötajat, neist 25 800 ainult võlaõiguslike lepingute alusel. See tähendab, et suure tõenäosusega on nende inimeste ainsaks sissetulekuks vaid käsundus- või töövõtulepinguga saadav tulu. Tihti aga vastab nende inimeste töö iseloom töölepingu tunnustele ning kui suudetakse tuvastada töölepinguline suhe, on ka võlaõiguslepingu alusel tööd teinud inimesel õigus sotsiaalsetele garantiidele, kirjutas õigusabiplatvormi HUGO.legal (endine Eesti Õigusbüroo) jurist Ülle Aliorg.

Põhjus, miks mõned tööandjad eelistavad võlaõiguslike lepingute sõlmimist, seisneb selles, et võlaõiguslike lepingutega ei pea tööandja võimaldama tasustatud puhkust ja töö lõppemisel ei ole kohustust maksta koondamishüvitist, samuti on lepingu lõpetamine lihtsam kui töölepingu puhul.

Ülle Aliorgi sõnul pöördutakse töösuhte tuvastamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse juhul, kui inimene on teinud tasu eest tööd ja ei ole üheselt selge, kas ta on seda teinud töölepingulise suhte või võlaõigusliku lepingu alusel. «Töölepingulise töösuhte tuvastamine on tööõigusega tegeleva juristi igapäev, kuid tänases eriolukorras sõltub sellest varasemast rohkem, kuna suur hulk inimesi on rahaliselt keerulises olukorras ning toetuse saamine on neile väga oluline. Võlaõiguslepingute alusel töötavatele inimestele ei ole ette nähtud sotsiaalseid garantiisid ning hüvitisi, need kaasnevad üksnes töölepinguga. Kui käsundus- või töövõtulepingu alusel töötav inimene tunneb, et tema töö iseloom ja töö tegemise tunnused on piisavalt sarnased töölepingu põhimõtetega, siis võibki asuda töölepingulist töösuhet tuvastama,» sõnas Aliorg. 

Ta lisas, et üldiselt soovivadki inimesed töölepingulist töösuhet tuvastada sotsiaalsete garantiide ning hüvitiste saamise eesmärgil. «Selles protsessis ei ole midagi imelikku – kui inimene on töötanud võlaõiguslepingu alusel, kuid tema töösuhe on sarnane töölepingulise suhtega, siis ongi tal õigus saada osa samadest hüvitistest. Lisaks saab töötaja tööandjapoolse töölepingu rikkumise korral tööandjalt hüvitist nõuda,» täpsustas Aliorg. 

Kuidas tuvastada töölepingu alusel töötamist?

Eeldused töölepingulise suhte tuvastama asumiseks: 

  • allumine teisele lepingupoolele, etteantud tööjuhiste täitmine
  • töötamine kindlal ajal või graafiku alusel
  • töötamine kindlas kohas
  • tööandja maksab töö eest perioodilist tasu (nt kord kuus)

Kui need kriteeriumid on töösuhtes olemas, võib pöörduda töövaidluskomisjon või kohutusse töölepingulise töösuhte tuvastamiseks, kuna taolise töökorralduse puhul töötatakse tegelikult töölepingu alusel, hoolimata sellest, et leping kannab käsundus- või töövõtulepingu nime. Sellisel juhul on töötajal õigus ka puhkusele või puhkusehüvitisele ning koondamise korral koondamishüvitisele.

Lisaks nimetatule on töölepingulise suhte tunnusteks veel: 

  • tööd tehakse isiklikult
  • töö tegemiseks kasutatakse tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid
  • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötab tööandja ruumides, järgib töökorraldusreegleid, osaleb ühisüritustel koos kolleegidega)
  • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest etteteatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega
  • lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka väljaspool töösuhet (nt konkurentsipiirang)

Tööinspektsioon kinnitab: jep, nii on

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar kinnitas, et HUGO.legali edastatud seisukoht on igati pädev. «Kui lepingu pealkiri on näiteks käsundusleping, aga sisult vastab see töölepingu tunnustele, on tegemist töölepinguga ning töötajal ja tööandjal tuleb sellest lähtuda. Kui tööandja sellega ei nõustu, siis tuleb töötajal läbi töövaidlusorgani (s.o kohus või töövaidluskomisjon) tuvastada töölepinguline suhe ning tagantjärele nõuda ka töölepingu seadusega ettenähtud hüvesid (nt töötasu alammäära, ületunnitöötasu, riigipühal töötamise eest topelttasu jne),» täpsustas Kaar. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back