Eesti inimesed langevad raugematu hooga veebikelmuste ohvriks

Raha, sularaha, eurod. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Arvo Meeks

PPA Põhja prefektuur alustas menetlust seoses Tallinnas elava mehe tüssamisega veebikelmide poolt, kellele mees oli üle kandnud tuhandeid eurosid. Kahjuks ei ole tegu kaugeltki ainulaadse intsidendiga ning internetikelmuste teema on politseil püsivalt päevakorras.

Kõnealuse juhtumi puhul langes mees ohvriks kauplemisplatvormi www.marketssoft.net kaudu, kuhu ta jõudis Facebookis nähtud reklaami abil. See kinnitab veel kord tõsiasja, et kõik mis särab, pole kuld ning ka suurtel veebiplatvormidel reklaamitavat ei maksa pimesi usaldada. Liiati on finantsinspektsioon oma kodulehel andnud Marketssofti tegevuse kohta hoiatuse juba 2019. aasta suvel. Finantsinspektsiooni hoiatusteadete nimekiri on SIIN.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Marie Aava ütles, et politsei saab teateid võimalikest investeerimiskelmustest iga nädal ja probleem on vägagi aktuaalne.

Kodutööd ei saa ületähtsustada

Ringkonnaprokurör Jürgen Hüva käis veel kord üle käibetõe, et investeerimisega algust tegev inimene peaks enne oma raha mängu panemist tegema korraliku taustatöö ning viima end kurssi nii valdkonnaga kui ka konkreetsete kauplejate taustaga.

«Tasub pidada silmas, et igasuguse investeerimisega kaasneb risk, ent interneti teel pakutavatesse võimalustesse tuleks suhtuda erilise ettevaatlikkusega ning pigem isegi skeptiliselt,» selgitas Hüva.

Tema sõnul on tavapärane skeem, kus inimestega võetakse telefoni teel ühendust ja pakutakse kõrge tootlusega investeerimisvõimalust. Kui inimene jutuga kaasa läheb, jõuab ta suunatud veebilehele, kuhu jätab oma kontaktid, seejärel võetakse temaga ühendust ja juhendatakse, kuidas ja kuhu raha maksta või võetakse üle tema arvutipilt näiteks kaugjuhtimisprogrammide AnyDesk või TeamViewer kaudu.

Trend on tõusev

Hüva kinnitas, et aina sagedamini langetakse just veebireklaami ohvriks või satutakse suhtluskeskkondades võõraste soovituste kaudu kelmide kauplemisplatvormidele. Tasub meeles pidada, et reklaam, eriti internetis, pole ausa kaupleja garantii. Kelmide üheks meelisvahendiks on reklaamide juures kasutada tuntud või autoriteetsete inimeste pilte ning nimesid, et süvendada kindlust investeerimisvõimaluse legitiimsuse suhtes. Ilma kaupleja tausta kontrollimata on aga alati risk kogu «investeeritud» rahast ilma jääda. 

Sellega seoses tasub meeles pidada, et juba saadetud raha tagasisaamine on kelmuste puhul vähetõenäoline. «Politsei ja prokuratuuri esimesed sammud selliste juhtumite puhul on tuvastada raha liikumine ning kuriteo toimepanemise riik. Sageli on tegemist välisriigis asuvate kurjategijatega ning ka raha on liikunud välisriigis asuvatele kontodele. Siin tuleb mängu rahvusvaheline koostöö, kus infovahetus võtab paratamatult aega ning erinevate riikide ressurss üksikjuhtumitega tegelemiseks on piiratud. Seega võivad jääda kurjategijad tuvastamata ning isegi kui õnnestub välja selgitada kurjategija, ei taga kriminaalmenetlus, et kannatanu oma raha tagasi saab,» kinnitas Hüva.

Politsei nõuanded kelmuste ohvriks langemise vastu:

  • Kui sulle saabub pakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu või pakutakse müügiks toodet, mis on raskesti kättesaadav, siis suhtu sellesse ettevaatlikult.
     
  • Ära jaga võõrastele andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
     
  • Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
     
  • Ära lae tundmatu inimese palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
     
  • Kui saad kahtlase kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 612 3000.
     
  • Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles