Mida teha ärajäänud lendude suhtes?

Lennuk. Foto on illustreeriv.

FOTO: unsplash.com

Koroonapandeemia tõttu ärajäänud lendude asemel pakub enamus lennufirmasid hetkel rahalise väärtusega vautšereid või varianti lend teisele kuupäevale ümber registreerida. Vahendustasusid taolise tegevuse eest hetkeolukorras ei võeta. Soovi korral peavad aga tarbijad raha tagasi saama - seda kinnitasid nii tarbijakaitse kui ka lennureisijate õiguste eest võitlev õigusabifirma Flagito.  

Küsimusi lennureisidega seoses on varasemast rohkem, kuna koroonaolukord on teinud ärevaks nii reisijad kui ka reiside pakkujad, ütles tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) jurist Helen Rohtla Vikerraadiole. 

Uute reiside valimisel on inimesed ettevaatlikud, kuna tulevik on ebakindel, nii reisimise võimaluste kui ka osade lennufirmade jätkusuutlikuse suhtes. Lennufirmad pakuvad aktiivselt ka ärajäänud reisi väärtuses vautšereid, ent puudub sund neid aktsepteerida ja Euroopa vedajate puhul on tarbijatel kindlasti ka õigus küsida raha tagasi, kui klient leiab, et ta pole mingil juhul nõus ärajäänud reisi uue vastu vahetama, rääkis Rohtla. 

Paljud lennuettevõtjad on (kuna tegemist on neile ju kuludega) reisi eest raha tagasisaamise vormid võimalikult hästi oma lehekülgedel ära peitnud, ent tähelepaneliku otsimise tulemusel on need tavaliselt siiski leitavad. Kui lennufirma kodulehel vastavat vormi, linki või õpetust ei ole, siis võib oma päringu kirjutada lennuettevõtte meiliaadressile. Kui sellisel tegutsemisel aga tulemust ei ole, soovitas Rohtla tarbijakaitse poole pöörduda, kes inimesi edasi aitab.

Küll aga tuletas ta meelde, et ainult mõistmine ja mõistlikkus viib edasi antud olukorras, mis on ühtmoodi raske nii reisijate kui ka lennufirmade jaoks seoses ärajäänud reiside hulga, avalduste paljususe ja lennufirmade majandusliku kahjumiga. «Ajad on sellised, kus kõik võtab kauem aega, kui tavaliselt,» sõnas Rohtla Vikerraadiole.

Õigusabifirmal teistsugune perspektiiv

Lennukaasustega tegeleva õigusabifirma Flagito jurist Sander Potisepp rääkis, et Euroopa Parlamendi ja -nõukogu määruse 261/2004 kohaselt on lennuettevõtjad kohustatud piletiraha ärajäänud reisi eest tagasi maksma seitsme päeva jooksul. Paraku aga lennuettevõtjad toda nõuet hetkeolukorras ei taha või ei suuda täita. 

Reisija ülesanne on eelkõige esitada lennuettevõtjale avaldus ärajäänud lennu eest raha tagastamise kohta. Oluline on, et lennuettevõtja ise on lennu tühistanud ja selle kohta ka teadaande saatnud, mitte ei jäta klient lendu omast soovist katki. Kui piletiraha taolises olukorras kuni kahe nädala jooksul ei tagastata, soovitab Flagito jurist tarbijatel oma nõuetega kohe pöörduda õigusabi vahendajate poole ja nendega koos kohtusse. 

«Miks just kohtumenetlus? Seetõttu, et Eestis on TTJA abil reaalset praktilist abi saada keeruline. Tarbijavaidluste komisjoni (mitte segamini ajada tarbijakaitse kui organisatsiooniga -toim) saab pöörduda üksnes SmartLynxi vastu nõuet esitades. Teised lennuettevõtjad pole Eestis registreeritud. Kuna SmartLynx liinilende ei lenda, vaid enamjaolt on reisijad pakettreisidega, siis seal tuleb reisikorraldaja poole pöörduda,» selgitas Potisepp.

TTJAlt võib abi küsida muidugi, samuti Euroopa Nõustamiskeskusest, ent Potisepa sõnul puuduvad neil efektiivsed sunnivahendid. Osad lennufirmad lihtsalt ei suhtle selliste tarbijakaitseliste organisatsioonidega ega täida ka nende soovitusi. Potisepa sõnul on üksikisikul iseseisvalt samuti raske lennufirmat survestada. «Sellise nõudekirja koostamine, mis motiveeriks reisijale piletiraha üldisest lennuettevõtja poliitikast varasemalt tagastama, nõuab ilmselt õigusalaseid teadmisi. Reaalselt kohtu poole pöördumine on  veel keerulisem, kuna lennuettevõtjad kaasavad professionaalsed juristid, kes võivad tuvastada menetluslikke rikkumisi ja seeläbi tekib õigusteadmisteta reisijal oht, et kohtukaotuse korral peab kandma vastaspoole esindajate kulud,» selgitas ta. 

Õigusabifirma poole pöördumisel on tarbijal kindlus, et tema kaasusega tegelevad professionaalid, kes suudavad lennufirmat kohtulikult survestada. Miinuspool on see (lisaks teenustasule), et kohtumenetlused võtavad samuti aega, Flagito näitel enamasti 1-3 kuud. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles