Küttepuid on kottides lubatust vähem

RMK spetsialist Üllar Rosin aitas kontrollida Selverist, Statoilist, Prismast ja K-Rautast ostetud kaminapuude liigilist vastavust, kvaliteeti ja kogust.

FOTO: Raigo Pajula

Postimehe katse näitas, et poodides müüdavad küttepuud ei ole enamasti puhas puit. Mõõtmine näitas, et võrkudes-kastides on halge tunduvalt vähem kui sildil kirjas.

Plaan on lihtne: sõita läbi mõned poed ja võtta veidi kahtlasena näivad küttehalgude pakid. Mõõta need üle, et teha kindlaks, kas puid on lubatud koguses, ja siis võtta lahti, et uurida, kas sisu vastab lubatule. Valikusse langevad Prisma, K-Rauta, Selver ja Statoil.

Ostame küttepuud ja sätime ritta. Võtame lahti esimese, Prismast ostetud küttehalgude paki, mis näitab kirjade järgi lepapuid. Hall-lepa ja sanglepa äratuntavalt punaka puidu sekka on sattunud vaher ja haab.

Statoilist lepapuid lubava sildi alt välja õngitsetud võrgutäis osutub hoopis kasepuukotiks – vettinud pind eksitas. Selverist ostetud pappkastist tuleb peale sanglepa välja ka haab ja remmelgas. K-Rautast pärit võrgus leidub lisaks lubatud lepale kaks toomingaoksa.

«Arvan, et tegu on inimliku eksitusega,» sõnab kaasa võetud RMK turustusspetsialist Üllar Rosin. Seda kinnitavat asjaolu, et leppa asendanud halud on samasuguse kütteväärtusega ja suurt erinevust tarbija jaoks ei ole. Ainult Selverist ja Prismast ostetud pakkidest leitud üksikute haavahalgude kütteväärtus on väiksem.

Inimestes võib segadust tekitada seesama sanglepp, mille asjatundmatu inimene võib hoopis männiga ühte patta paigutada.

«Kas võrgu mahtu on siis seal näidatud või...? arutleb Rosin. Kõikide halukottide mõõtmine andis tunduvalt väiksemaid tulemusi kui sildil näidatu. Mõõtsime riida mõõtmise meetodil, koos õhuvahedega.

Suuremad hinnakäärid olid K-Rautast ostetud kotil: pakis, mis pidanuks sisaldama 40 liitrit puid, oli neid mõõtmistulemustel veidi üle 28. Selverist ostetud pappkastis oli ligi 17 liitrit puitu, ehkki pakend lubas 25.

Hiljem halgude päritolu jälgi ajades selgub, et mahu all ei peetagi silmis mitte puude, vaid võrgu mahtu.

OÜ Benexon töötaja Silver Sara ütles, et kontrollimistel selgub enamasti, et puude kogus on suuremgi, kui peaks. Puukeskuse müügijuht Anneli Noormets, kes Benexoni toodangut kauplustesse edasi müüb, oletas, et ehk tuleb vahe kuivamisega tulevast kahanemisest.

Selgus saabub alles siis, kui saadame päringu K-Rautasse. Pood kommenteeris, et praegusel juhul on tegemist kahetsusväärse veaga – kaupluste hinnainfo sedelilt on välja jäänud sõna «kott».

«Ehk tegemist on 40-liitrise kotiga, millesse on mahutatud võimalikult palju küttepuid. Nende reaalne hulk kotis varieerub 27–29 liitrit küttepuude suuruse, kuju ja sellest tulenevate õhuvahede tõttu,» kommenteeris Rautakesko turundusspetsialist Maarja-Liis Toomik. Ta kinnitas, et kõikides K-Rauta kauplustes vahetatakse eksitavad sildid uute vastu.

Konjunktuuriinstituudi andmetel oli 50 sentimeetri pikkuste kuivade lepahalgude jaehind 2009. aasta teises kvartalis keskmiselt 33,3 eurot ruumimeetri kohta. Siit järeldub, et vahe poodides müüduga on suur: Prisma lepahalgude ruumimeetri hinnaks tuleb 96, Statoilis 150, K-Rautas 97 ja Selveris 132 eurot.

Mõõtmistulemused

•    Prisma (lepp, 30 l) / Artal / 2,89 €

    PMi mõõtmine: 49 cm * 29 cm * 17,5 cm = 24,9 l

    Statoil (kask, 30 l) / Sanlain / 4,70 €

    PMi mõõtmine: 47 cm * 30 cm * 18,5 cm = 26,1 l

•    K-Rauta (lepp, 40 l) / Benexon / 3,89 €

    PMi mõõtmine: 51 cm * 29 cm * 19 cm = 28,1 l

•    Selver (lepp, 25 l) / Artal / 3,30 €

    PMi mõõtmine: 37 cm * 29,5 cm * 15,5 cm = 16,9 l

Puit

•    Tihumeeter on 1 m³ õhuvahedeta puitu. Seda mõõtühikut võib arvestada koorega ja kooreta.

•    Ruumimeeter on 1 m³ puitu koos õhuvahedega.

AllikaD: PM, SA Erametsakeskus

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles