Aialindude talvise toitmise ABC

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rästas.
Rästas. Foto: Marliis Eerits

Enamik meil talvel esinevaid linnuliike tuleb toime ilma inimese abita. Küll aga on talvisest lisatoitmisest suur abi neile värvulistele, kes on otsustanud siia jääda.


Eesti ilmastikus on talvine lisatoitmine väikestele aialindudele oluline ja suurendab paljude lindude ellujäämisvõimalusi, eriti karmi külmaga talvedel. Seejuures aitab sageli isegi vähene toitmine.

Ongi ju inimese pakutav vaid lisa-, mitte põhitoit, sest talvised aialinnud otsivad talvel ka ise endale süüa. Ja nagu eespool öeldud, pakuvad toidumajakülalised head võimalust linde lähemalt tundma õppida.

Talvine toitmine võib ka hoopis kahju teha, eriti veelindudele, keda toiduga siia jääma meelitatakse ja kes tõeliste külmade saabudes nälga ja jäälõksu jäävad. Kõik meil talvel esinevad veelinnud on rändlinnud ega vaja inimestelt lisatoitu.

Lindude toiduplats

Poodidest ja internetist on võimalik osta igat värvi ning kõikvõimaliku suuruse, kuju ja ehitusega toidumajakesi ja söötureid. Ilmselt on enamik neist enam-vähem sobivad. Valikul võiks tähelepanu pöörata neile samadele omadustele, mis on olulised ka toidumaja isetegemise juures.

Samuti tuleks valida enda võimalustele vastava suurusega toidumaja või söötur, sest pole ju mõtet soetada suurt sööturit, kui teil on võimalik sinna puistata vaid peotäis pähkleid. Peale selle saab nii poest osta kui ka ise teha kõikvõimalikke rasvapalasid, toidupallikesi, pähklikotte ja muud, mida on lihtne sobivasse kohta riputada. Ja lõpuks võib ju lindudele toidu ka lihtsalt mõnele alusele või maha panna, kuigi siis kipub see lumme mattuma või kinni külmuma.

Meisterda ise

Kõige lihtsama toidumaja saab teha näiteks plastpudelist või piimapakist, lõigates sellesse paraja suurusega avad. Selline toiduplats on enamasti siiski liiga väike, kipub tuules laperdama ja pole kuigi ilus. Kõige parem on valmistada üks tore majake.

Toidumaja materjalina kasuta puitu või tugevamat vineeri, kuid sobivad ka kunstlikud materjalid, mis niiskusele ja külmale vastu peavad. Majakese võib meisterdada nii mõnest raamatust või internetist leitud pildi järgi kui ka ise välja mõelda.

Väga lihtne on ise teha ka pekipala või nn tihasekella. Pekipala tegemiseks pole vaja muud, kui kinnitada korralikult, näiteks naelaga, sobivasse kohta paraja suurusega pekitükk või riputada see nööri või traadi otsa. Pekk võiks olla kamaraga, siis püsib ta paremini paigal.

Nöör või traat seisab aga ümber pala kindlamalt, kui lõigata kamara sisse sälgud. Riputamisel tuleb pekk panna piisavalt kõrgele, et koerad seda kätte ei saaks. Traadi kasutamisel ei tohiks see olla alumiiniumist ega muust materjalist, mis külmas rabedaks muutub ja tuule käes edasi-tagasi liikudes kiirelt puruneb.

Tihasekella tegemiseks võta madalam plasttops või kilukarp ja tee põhja kinnitus selle riputamiseks. Põhja jääv auk peab seejuures olema võimalikult väike ja tihe. Nüüd sulata rasv, vala topsi, lase hanguda ja riputa sobivasse kohta. Rasva hulka võib segada ka kaerahelbeid, hirssi vm. Sellist segu võiks enne hangumist pisut vedelana hoida, et rasv saaks ka lisanditesse imbuda.

Sööturi valmistamisel on oluline vaid see, et toit seal pidevalt ette voolaks, seega materjal peaks olema libe. Sööturis saab kasutada kuivtoitu, mis ei külmu ega kleepu kokku, näiteks seemned, pähklid jms.

Toidumaja valmistamisel tuleks silmas pidada järgmist:

1. Sellel peab olema alus, kuhu toitu panna, katus, mis kaitseb lume ja vihma eest, ning võimalus seda kuhugi kindlalt kinnitada või riputada.

2. Majake peab olema nii linnule kui toitjale hästi ligipääsetav – ühele mugavaks sisse-väljalendamiseks ja einestamiseks, teisele toidu lisamiseks ja toitmisaluse puhastamiseks.

3. Väga kitsas majas peavad linnud rüselema ja võivad end või teisi vigastada. Aluse mõõt võiks olla vähemalt 20×20 cm ning sama palju ka kõrgust.

4. Toidumaja aluse servadesse pane liist või kõrgem serv, et toit sellelt maha ei pudeneks. Nurkadesse jäta väikesed vahed, et alusele tekkinud vesi saaks välja voolata.


Paigutamine ja hooldamine

Toidumaja, sööturi või toiduplatsi paigutamisel peaksid täidetud olema järgmised tingimused.

1. Hea ligipääs, sest toitu tuleb lisamas käia üsna sageli ja kõrgele puu otsa või majast kaugele on endal tülikas minna.

2. Avatud koht, kus lindudel on võimalik vaenlast varakult märgata ja vajaduse korral mitmes suunas põgeneda. Hästi ei sobi varjualused ega mitmest küljest kinnised kohad.

3. Toitmiskoha läheduses võiks olla mõni puu või põõsas, kus linnud saaksid vajaduse korral varjuda või oma söömisjärjekorda oodata.

4. Jälgi, et ei oleks vaba juurdepääsu kassidel ja koertel.

5. Piisab ühest toitmiskohast, lisaks võib rippuda mõni pekitükk või söödapall. Tegemist on ikkagi lisatoitmisega ja lindudel peab säilima ka oskus ise toitu otsida.

Toitu võib lindudele ka lihtsalt maapinnale panna või kasutada selleks kõvemat ja maast pisut kõrgemal asuvat alust. Suuremad linnud ja ka näiteks varblased nokivad maast toitu hea meelega. Selline toiduplats kipub aga kiiresti lund täis tuiskama ning sellele on hea ligipääs ka kassidel ja koertel.

Toidumaja, sööturit ja toiduplatsi tuleb aeg-ajalt puhastada, sest väljaheited, suled jm annavad mitmesuguseid haigusi, mis võivad põhjustada lindude nakatumist ja isegi hukkumist. Soojal ajal välja pandud toit kipub vahel roiskuma või hallitama, see tuleb kindlasti välja vahetada.

Toitmisalus tuleks aeg-ajalt puhtaks pühkida või seda veega pesta, keemilisi vahendeid ei soovitata selleks kasutada. Kuigi lindude kantavad haigused enamasti inimesele ei nakka, kasuta puhastamisel siiski kindaid ja pese pärast käsi.

Kutsumata külalised

Sageli avastavad toidulaua tuvid, varesed või teised suuremad linnud, kes hõivavad kogu aluse ega lase väiksemaid ligi või söövad toidu lihtsalt ära. Need linnud meil enamasti lisatoitmist ei vaja. Nende eemalhoidmiseks võid proovida teha toidumaja lennuava kitsamaks või kitsa servaga, kuhu suuremad linnud istuma ei mahu.

Suurim lindude vaenlane on aga teadagi kass. Oma kassi puhul on kõige lihtsam ja odavam
lahendus riputada talle kaela kelluke, nii et linnud teda kaugelt kuulevad. Toidumaja või toidupala tuleb aga asetada nii kõrgele, et loom selleni ei ulatu. Posti otsa paigaldatavale toidumajale võib ümber jala kinnitada allapoole avaneva plekist või plastist koonuse, mis ei lase kassil mööda seda üles ronida.

Toitmise aeg ja toidu kogus

Söötmist võiks alustada siis, kui päevane külm on kestnud juba mitu nädalat. Esialgu võib piirduda väiksemate kogustega. Alustada ei tohiks liiga vara, sest see meelitab meile jääma neidki linnuliike ja linde, kes peaksid lõunamaale lendama.

Kui lindude toitmist juba alustada, siis tuleb seda jätkata kevadeni, mil nende loomulik toit jälle kättesaadavaks muutub. Eriti halb on see, kui katkestate toitmise järsku lumerohkel ja külmal talveajal. Soojemal ajal saavad linnud ka ilma lisatoiduta hakkama. Samuti on neile lisatoit tähtis suure sula või sooja järel, kui tuleb äkiline külm.

Süüa võib lindudele panna nii kord päevas kui ka mitu korda, olenevalt enda võimalustest. Tee seda aga iga päev enam-vähem ühel ja samal ajal. Linnud õpivad kiiresti ja kogunevad siis juba toitmise ajaks. Nii ei jää toit asjatult seisma ega mattu lume alla. Igapäevase toiduportsu suurus ei ole oluline. Kõige tähtsam on, et see oleks enamvähem ühesugune, kas või väike pihutäis.

Kui tekib soov toitmine lõpetada, siis tuleb toidukoguseid mõne nädala jooksul lihtsalt tasapisi vähendada. Esimese kevadise sulaga ei maksa toitmist kohe lõpetada, samuti tuleks valmis olla uuesti alustama, kui külm või lumi peaksid naasma. Lindude toitmine tuleb lõpetada hiljemalt aprillis.

Toiduvalik

Igal linnuliigil on oma lemmiktoidud, kuid isegi samale linnule võib ühel päeval maitseda üks, teisel päeval teine toit. Kui soovite oma aias näha paljusid liike, peab ka toit olema mitmekesine. Kõige kindlamaks valikuks on pekk ja päevalilleseemned, mis meeldivad paljudele liikidele.

Toiduvalikuga katsetamisel ei maksa fantaasial siiski liialt lennata lasta ja oluline on silmas pidada kahte asja. Esiteks, vett sisaldav toit külmub läbi ja muutub lindudele kättesaamatuks ning rikneb soojaga kiiresti. Teiseks, toit peab olema maitsestamata. Eriti sobimatud on soolased ja vürtsikad toidud, sh ka leib. Loomulikult ei tohi lindudele anda riknenud toitu ja
tuleb jälgida, et väljapandu püsiks värskena.

Pekk ja rasv

Kõige klassikalisem talvine linnutoit on muidugi pekk, mis on energiarikas ja meelepärane kõhutäide paljudele talvelindudele, eriti kõigile tihastele, puukoristajale ja rähnidele. Seda on lihtne välja panna ja sellest jätkub tükiks ajaks. Teine tuntud linnutoit on rasv.

Lindudele meeldib energiarikkam searasv. Seda saab pakkuda nn tihasekellana või lihtsalt alusele kinnitatud topsiga. Kui pekk kipub kõvaks külmuma, siis rasva on lindudel ka suurema külmaga hea nokkida. Toiduks sobib ka sulatatud ploomirasv, kuid sünteetilist rasva ei maksa lindudele anda.

Seemned, pähklid ja teravili

Peaaegu kõigile lindudele on meelepäraseks toiduks kõikvõimalikud seemned. Neist kõige tuntumad on päevalilleseemned ehk sihvkad, mis meeldivad enamikule talvistest lindudest. Kuna kõik väiksemad linnud koorivad seemned enne söömist ära, võiksid need olla õhukese koorega. Ka kõrvitsa-, õuna-, seedermänni-, rapsi jm seemned on lindudele maitsvaks suupisteks. Eriliseks maiuspalaks pidavat aga olema linaseemned või kupardega linapeod.

Lindudele maitsevad ka igasugused pähklid, kõige paremini maapähklid ehk arahhiisid. Need võiks üles riputada võrguga või kasutada sööturit. Muidugi ei tohi lindudele anda soolapähkleid. Tugeva nokaga seemnetoidulised linnud, nagu rohevint, talvike või varblased, söövad parema puududes ka teravilja. Sobivaks toiduks on näiteks kaerahelbed, hirss, tangud, tatar ja mais, välja võib riputada ka kaeravihud. Külmumise vältimiseks võib kuivtoitu immutada toiduõliga.

Muu toit

Talvistele aialindudele sobivad ka poes müüdavad puurilindudele mõeldud segud, samuti näiteks mage sai, pudiks tehtud keedumuna ja isegi magedam juust. Tõeliseks maiuspalaks on aga rasvane hakkliha. Rästastele ja teistele suurematele lindudele meeldivad pehmemad köögiviljad, näiteks keedetud kartulid. Maitsvad on ka õunad (sealhulgas paradiisiõunad), mida võiks sügisel lindudele puu otsa ja puu alla jätta.


Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Aialindude määramisel leiab abi ornitoloogiaühingu kodulehelt siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles