Laura Mallene: noored, kellel võimalusi ei ole

Laura Mallene

FOTO: Mihkel Maripuu

Sündisime ajal, mil Eesti trikoloori ja isamaaliste loosungite toel ehitati omaenda riiki. Me aastakäik võib uhkeldada rekordarvuga ja oleme tööturule astumiseks valmis. Valmis ajal, mil «Eesti tööturul on majandussurutise tõttu kõige enam kannatanud noored, kelle töötus on viimase kahe aastaga kasvanud üle viie korra», nagu selgitab sotsiaalministeeriumi toimetis.

Ajal, mil tööandja nõuab aastatepikkust kogemust, kraade (eeskuju on näidanud kaitseminister Mart Laar isiklikult), keelteoskust ja juhiluba. Töö saamine on raske. Seda kinnitab sotsiaalministeeriumi toimetis, mille järgi on töötud 40,6 protsenti noortest. Tegelikult oleme me üle pika aja need noored, kelle võimalused ei ole võrreldes varasemaga avardunud, vaid drastiliselt kahanenud.

Ja ometi võiks tööandja suuta näha noorte palkamise eeliseid. Ma võin neid anda vähemalt kolm: 1) noor ei nõua nii palju palka kui suurte kogemustega vana tegija, 2) noore silmad säravad – enamasti on nende siiras soov teha paremini ja saada sealjuures ise paremaks ja 3) varasemast kogemusest rikkumata noort saab vormida oma ettevõtte näo järgi sobivaks.

Ja veel. Lugesin hiljuti vestlusest, kus noor kurtis, et ta on vanema generatsiooni peale vihane. Miks? Sest kui see noor oli valikute ees, anti talle teada, et kui ta ei taha tulevikus olla burgerileti taga, siis parem mingu ja harigu ennast.

Väga õige. Aga nüüd, kui see noor on omandanud kraadi ja näinud hariduse nimel vaeva, ei saa ta tööd, küsib seesama inimene vihaselt, et miks see noor käitub nagu tänamatu jõmpsikas ega ole nõus kotlette küpsetama. Aus töö, eks ole.

Ma olen nõus, et asi on vaatenurgas. Kui panna burgeriketi töökoht kõrvuti Põhja-Korea režiimist äravaevatud vabrikutöölise omaga, on kiirtoidu serveerimine taevane õnn. Aga me oleme kasvanud vabas riigis ja ajal, mil meile on antud luba unistada suurelt.

Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt mõjutab noorena töötuks jäämine tulevikuväljavaateid. Neil, töötu seisundist räsitud noortel, on edaspidises elus töötuks jäämise risk märgatavalt suurem. Selle 40,6 protsendi pärast tasub mures olla.

Ma olengi. Asi pole ainult selles hirmutavas statistikas. Ega – vähemalt mitte eriti – selles, et meedias kasutatakse noorte töötuse tõusu iseloomustamiseks omadussõna «metsik». Asi on selles, et Soome ja Suurbritanniasse ja Austraaliasse ei viinud mu naabrit ja sõpra mitte räpane rahaahnus, vaid puhas meeleheide.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles