Viik: nõustan valitsust ACTAga mitte liituma
25. jaanuar 2012, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IT-ekspert ja visionäär Linnar Viik kinnitas, et nõustab Eesti valitsust ACTA lepinguga mitte liituma, tema hinnangul käitub Eesti selles asjas Euroopa Parlamendi eeskujul ning enne, kui parlament pole lepet heaks kiitnud, ei torma Eestigi seda heaks kiitma, kuna see pole kohustuslik, vaid on vabatahtlik lepe.
«Olen varem öelnud, et mõnedel hinnangutel variseb autoriõiguste senine süsteem kokku, täna näeme, et see süsteem väga hästi ei toimi, eriti just patenditurul, kus suurkontsernid üksteist vastastikku kohtusse on kaevanud, süsteem sööb iseennast, ilmselt teeb see süsteem paratamatult läbi mingi muutuse,» rääkis IT-spetsialist Henrik Roonemaa ETV saates «Foorum».
«Intellektuaalset omandit puudutav regulatsioon ja seaduste raamistik on globaalselt suurte muutuste lävel, praegu mõjutavad seda suured ettevõtted, mis tihti on mõjuvõimsamadki kui paljud valitsused maailmas, kas me tahame, et kultuuriline mitmekesisus oleks meile paremini kätte saadav, kas me tahame, et alustavatel ettevõtetel oleks võrdsed võimalused turule tulla suurte juba olemasolevate ettevõtetega jne?» küsis Viik.
«USAs on nn copyright industry ilmselt suurimaid ärisid üldse, jättes kaugele selja taha näiteks naftatööstuse; viimasel ajal on kippunud tekkima olukord, kus n-ö «torumehed», vahendajad internetis on hakanud rohkem teenima kui sisutekitajaid, selle üle käibki kisma,» rääkis autorite ühingu juht Kalev Rattus.
«Eesti häda on, et kui me oma kultuuripärandit ära ei digiteeri, siis see kaob, sest Youtube’i aknasse on võimalik Eesti asja puudumisel sisse kirjutada ka lääne artisti nimi; on üldse väga keeruline tuua inimesi tagasi vabaduse lõhna juurest teistsugusesse reguleeritud ühiskonda,» leidis Roonemaa.
«Pikendatud autoriõiguste kehtivuse tulemusena on Ameerika ise oma kultuuripärandi vastu taevast visanud, kuna see pole enam kättesaadav ning seda pole inimestele seletud, miks on pidevalt vaja pikendada autoriõiguste kehtivust,» sõnas Viik.
Esimesele saateküsimusele, kas Eesti peaks ACTA lepingu heaks kiitma? vastas jaatavalt 2,9 ning eitavalt 97,1 protsenti 653 saatesse helistanust, teisele küsimusele, kas kasutate piraatmuusikat või -filme? vastas jaatavalt 64,7 protsenti ning eitavalt 35,3 protsenti 354 vastanust.