Pakasega tuleb autoomanikel jälgida diislikütuse külmataluvusnäitajaid
27. jaanuar 2012, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari esimesteks nädalateks ennustatakse Eestisse kuni 30 kraadi pakast, mistõttu tuleks diislikütusel sõitvate auto omanikel juba praegu veenduda, et paagis olev kütus oleks piisavalt külmakindel.
AS-i Eesti Statoil mootorikütuste tootejuhi Teedo Meltsi sõnul tuleks sarnaselt klaasipesuvedelikule ka diislikütuse puhul selle külmataluvusnäitajatele tähelepanu pöörata just enne külmade tulekut, sest siis on probleeme võimalik vältida oluliselt lihtsamate vahenditega.
«Enne diislikütuse tankimist soovitan kütuse müüjalt kindlasti küsida kütuse vastavussertifikaati, kus on täpselt kirjas müüdava diislikütuse külmataluvuse näitajad - diislikütuse hägustumispunkt ja külmfiltri ummistumispunkt,» soovitas Melts. Vastavussertifikaadi esitamine kliendi nõudmisel on iga kütusemüüja kohustus.
Hägustumispunkt näitab temperatuuri, mille juures tekivad kütuses esimesed parafiinihelbed, külmfiltri ummistumispunkt aga temperatuuri, mille juures on parafiinihelbeid tekkinud juba nii palju, et need kleepuvad omavahel kokku ja ummistavad sõiduki kütusefiltrid ning mootor enam ei käivitu.
Eestis diislikütusele esitatavaid kvaliteedinõudeid reguleeriv standard sätestab, et alates 1. detsembrist tuleb müüa talvist diislikütust hägustumispunktiga vähemalt -16°C ja külmfiltri ummistumispunktiga vähemalt -26°C. «Kuid selleks, et diiselmootor töötaks ka -30 kraadi pakasega, peab kütuse külmataluvus olema veelgi parem. Seetõttu on meil alates sellest nädalast müügil arktiline diislikütus, mille külmataluvus on kuni -37°C,» lausus Melts.
Teine võimalus kütuse külmataluvuse parandamiseks on kasutada kütuselisandit. Meltsi sõnul on need heaks lahenduseks olukorras, kus kütusepaak on täis ning suuremaid sõite ees ei ole. Sellistes hädaolukordades on kütuselisandid heaks lahenduseks. Näiteks keskmisest veidi kvaliteetsem diislikütuselisand parandab diislikütuse külmataluvust 2-6°C võrra. Samas tuleb kütuselisandite ulatusliku kasutamisega ettevaatlik olla, sest Eesti turul on müügil väga erineva kvaliteediga tooteid, mille ohtral kasutamisel on mõju mootorile raske hinnata.
Kui aga külmad ilmad on juba käes ja diislikütus on paagis hanguma hakanud, siis ei ole seda enam võimalik ka kvaliteetse kütuse peale valamisega parandada. «Ka kõige kvaliteetsem arktiline diislikütus ei ole võimeline juba moodustunud parafiinihelbekesi lahustama. Parafiini saab lahustada vaid diislikütust soojendades, näiteks autoga sooja ruumi sõites. Kui see võimalus puudub, tuleks hangunud diislikütus paagist eemaldada, kütusefilter vahetada ning seejärel tankida arktilist diislikütust,» soovitas spetsialist.