Karm konkurents sunnib kaubakette arutult laienema
6. veebruar 2012, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on tuhande elaniku kohta üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike.
Ehkki kõik Eestis tegutsevad kaubandusketid tunnistavad, et väikese Eesti jaoks on kaubanduspinda liiga palju ja lähiaastad tulevad väga rasked, plaanivad nad kõik laienemist. Seega jääb õhku küsimus, kust leitakse ostjad.
«Konkurents Eesti jaekaubandusturul on väga tihe,» tõdes Selveri keti juht Andres Heinver. «Kui vaadata Euroopas ringi, siis suuremates riikides on vähem jaekette kui Eestis. Võru kaupluste ruutmeetrite arvuga ühe elaniku kohta võiksime ilmselt pürgida rekordite raamatusse.»
Tuhande elaniku kohta on Eestis tublisti üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike. «Konkurentsi tihedus on teinud tarbija ülinõudlikuks, samas madal palgatase jälle hinnatundlikuks,» märkis Heinver. «Eestis tähendab kaupmeheks olemine seega suurt väljakutset.»
Ostjaid ei jätku
Selver pole ligi kaks aastat uusi kauplusi avanud, vaid keskendunud olemasolevate renoveerimisele. Tänavu on kavas avada vähemalt kolm uut supermarketit – esimene kevadel Sakus ning järgmised sügistalvel Raplas ja Tartus. Heinver tunnistas, et iga uue kaupluse avamine toob kaasa mõningase turu ümberjaotuse. Samas on konkurents juba sedavõrd tihe, et muutused pole enam nii suured kui varem.
«Kauplust ei saa ehitada enam kohta, kus ühtegi konkurenti pole, seega tuleb toimetada nutikalt ja võita endale kliente eelistega, mida teistel pole,» tõdes Heinver.
Väga tihedalt on tulnud uute kaupluste rajamise teateid Maximalt. Ka tänavu on plaanis avada ligi kümme uut poodi, osa neist rendipindadel. Maxima suurimaks sooviks on rajada Tallinnas lähiaastail mitu suurt, kahe või kolme X-iga kauplust, mis võiksid parandada poeketi seni mitte just kõige paremat mainet. Nende tulek on seni takerdunud kinnisvaraprobleemide taha, kuid nüüd on siiski lootust, et tänavu avab Tallinnas uksed kaks suurt Maxima poodi.
Kaubaketi juhatuse esimees Vaidotas Pacesa tõi näite Tallinnast Lasnamäelt. Tegu on elanikerohkeima linnaosaga ehk siis ka kogu Eesti suurima turuga. Lasnamäel ja selle lähiümbruses asub ligi 120 000 inimest. Iga päev kulutatakse sealsetes kaubanduskeskustes ning lähipoodides ühtekokku ligikaudu 600 000 eurot.
Kui liita kõigi Lasnamäel tegutsevate ja lähiajal sinna planeeritavate jaekaupluste tegevuskulud (palgad, rendi- ja energiakulud jm), oleks vaja, et kauplused teeksid ellujäämiseks käivet üle 700 000 euro päevas.
Seega võib öelda: Lasnamäel jääb puudu ligi 17 protsenti ostujõudu, et kauplused jõuaksid vähemalt nulli, kasumist rääkimata. «Sellisest tarbimise kasvust ei julge ilmselt keegi veel lähiaastatel unistada,» tõdes Pacesa.
Kui Lasnamäel on olukord, kus elanikud ei suuda kõiki kauplusi n-ö üleval pidada, alles tekkimas, siis mitmel pool Eestis on see ammu käes. Eriti kriitiline on ostujõu puudujääk Pärnus, Otepääl, Paldiskis ja Tartus, samuti Laagris.
«Selge on see, et kui märkimisväärne osa Eesti kauplustest ei tule väikese käibe tõttu ots otsaga kokku, on ainuke võimalus ebarentaablid kauplused sulgeda või siis tõsta juurdehindlust,» nentis Pacesa. «Milliseks kujuneb tulevikus konkurents jaeturul, sõltub suures osas tegelikult pankade laenukomisjonidest ehk sellest, kuivõrd reaalseks hindavad nemad jaeturuosaliste laienemisplaane ja käibeootusi.»
Ühinemiste võimalus
Ka Prisma Peremarketi kommunikatsioonijuht Kadri Lainas hindas viie suure jaeketi ja kümne erineva brändi olemasolu Eesti jaoks liiga paljuks.
Selle aasta esimesel poolel on Prismal kavas asutada Tartus veel üks hüpermarket, kuid laienemisvõimalusi otsitakse ka Tallinnas ja mujal Eestis. Lainase väitel on Prismasse uusi kliente tulnud kõikidest kettidest.
«Tallinna turul on meie tugevaim konkurent Selver, Narvas Maxima ja Tartus ETK,» tõdes ta. «Palju kliente tõi meile eelmisel aastal hinnagarantii. Alustasime sellega ka nüüd ja loodame, et põhitoodete hindade stabiilsus on eestlastele jätkuvalt oluline.»
Kaupluste arvu kohta ütles Lainas, et suure tõenäosusega võib mingil ajal oodata ühinemisi või ülesostmisi.
Ka Rimi Eesti tegevjuht Anders Lorentzson kinnitas, et jaekaubanduspinda on Eestis väikese elanikkonna kohta väga palju. «Samas võidab konkurentsitingimustes kõige rohkem tarbija,» lisas ta.
Rimi plaanides on praegu kindlalt paigas tänavu kahe uue kaupluse avamine – üks neist Põhja-Tallinnas ja teine Viljandis. Samuti avatakse pealinnas kaks renoveeritud kauplust. Eesmärk on aastal 2012 turuosa kindlasti kasvatada.
«Kuna tarbija on väga hinnatundlik ning lojaalsus on pigem madal, külastab suur hulk kliente erinevaid ketipoode vastavalt sellele, kus parasjagu miski soodsam,» tõdes Lorentzson. «Seepärast on väga raske välja tuua konkreetset konkurenti, kellelt turgu võtame.»
Lorentzson hindas, et muudatused võivad Eesti jaekaubandust oodata lähiaastail. «Ma ei välista, et mõni konkurentidest võib kaduda, aga ilmselt täidab selle augu üsna kiirelt keegi olemasolevatest või ka uutest tegijatest,» nentis Lorentzson.